toetus saab aina rohkem hoogu sisse ja Euroopa Liidu poolt jagatavad summad selle tarbeks suurenevad. Üks õige mereriik tunneb sidet end piiritleva veega ja oskab hoida temaga häid suhteid. Igal aastal tuleb Eestis juurde kümneid paljutõotavaid mereteadlasi, kuid neisse suhtutakse põlgusega. Rääkimata ilmatüdrukute jutu vastukäivusest reaalsusele, ei tunta ka muret mere käitumise üle. Mereriik peab merd omaks võtma koos kõigi puudustega. Üleujutused ning nende eest ettehoiatamata rahvas, kes on varem mitmes paigus Eestimaal kannatanud ja vaevleb teadmatuse käes seni, kuni ei hakata kasutama saadaval olevate mereteadlaste abi. Selle asemel, et maksta hävinenud asjade eest hüvitist, oleks odavam probleeme ennetada. Üleüldiselt tuleks mere ääres paikneval riigil propageerida hüdroloogiat ning muid merega seotud teadusi. Eesmärgid tuleb seada suured ning need kätte võita kasutades innovatiivset mõtlemist. Aastaks 2023 on plaanis saavutada energeetiline
6. Millal saab töölepingut lõpetada? 1) Vastastikusel kokkuleppel (töövõtja soovib ise lõpetada) 2) Tähtaja möödudes 3) Tööandja algatusel : kondamine, vallandamine 7. Millised on tööandja õigused? 1) Karistada töötajat töölepingu rikkumise eest 2) Koondada, saata sundpuhkusele, vallandada 3) Uue töötaja võtta tööle 4-kuulise katseajaga 4) Maksta katseaja jooksul madalamat palka ja öelda töökoht üles ettehoiatamata 8. Millised on tööandja kohustused? 1) Võimaldada puhkust töötajale 2) Tagada töökoha soojus, valgus 3) Pidada kinni tööohutus nõuetest, hoolitseda töövahendite korrasoleku eest 4) Arvestada töötasult seaduses ette nähtud maksud ning kanda need üle riigikassasse. 9. Millised on töötaja õigused? 1) Saada puhkust 2) töökoha soojus, valgus 3) tööohutus nõuded, töövahendite korrasolek 4) saada palka 10
Eestis toimuvate õnnetuste põhjuseid vaadates tuleb nentida, et eestlaste ohutuskultuur on võrreldes ülejäänud eurooplastega kahetsusväärselt madal. Enamike õnnetuste põhjuseks on kas hooletu, ennasthävitav või ebamõistlik käitumine. Kõik teavad vanasõna, mille järgi õnnetus ei hüüa tulles. Selles sisalduv rahvatarkus ütleb, et õnnetusega võidelda polegi võimalik, justkui tuleks see salaja ja ettehoiatamata. Reaalsus on paraku teistsugune. Sellest räägivad suitsukonist süttinud voodid, valesti ehitatud ning hooldamata küttekolded ja katkised elektrijuhtmed majapidamistes, aga ka hulljulged kiiruseületajad ja roolijoodikud. Õnnetus hüüab, lausa kisendab tulles – tuleb tahta vaid kuulata ja tähele panna. Tänaseks on muudetud kohustuslikuks suitsuanduri olemasolu igas elamuhoones olevas köögis ning ei ole keelatud neid ka teistesse ruumidesse panna
Uurimuste kohaselt ei ole ajakirjad ega ajalehed nii laialdased, et omaksid väga suurt võimu inimeste vägivaldsusele. Rõhk on sõnadel „väga suurt“. Tänapäeval me saame igasugu informatsiooni ajakirjade ning ajalehtedega. Pildid, mida näidatakse läbi ajakirjade, ajalehtede, sisaldavad tihti vägivaldset sisu (sõja pildid, streigid, löömis pildid jne). Ükski inimene ei tohiks nõustuda, et vägivaldse või solvavaid pilte tuleks näidata avalikus meedias (ilma ettehoiatamata), kuna see võib põhjustada, mõjutada lapsi, võib põhjustada igasuguse vale arusaama tegelikust artikli sisust. Tänapäeva lastel on kerge ligipääs igasugustele uudistele, loomulikult ka läbi ajakirjade, ajalehtede, mis siis olgu kas paberkandjal või läbi interneti loetavad. Just tänu igasugusele informatsiooni kättesaadavusele on ka ebasobiliku sisuga pildid ja artiklid sama lihtsasti üles leitavad, mis ei ole väga noores eas lastele sobilikud