Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid
sõlmimisega nõustub. Kindlasti ei ole süüdistatava kartus üldmenetluse jätkumise ja sellega seotud ebamugavuste ees
selline asjaolu, mis võiks seada kahtluse alla kokkuleppe sõlmimisel väljendatud tahte tõelisuse. Kokkuleppe-menetlusega
nõustumine ongi üldjuhul tingitud süüdistatava soovist vältida üldmenetluse koormavaid mõjusid (nt lihtmenetlusest suuremat
aja- ja rahakulu). Seejuures ei eelda kokkuleppemenetluse kohaldamine seda, et süüdistatav end talle etteheidetavas teos
otsesõnu süüdi tunnistaks. Piisab sellest, kui süüdistatav nõustub kokkuleppega, sh temale süüksarvatud kuriteo
kvalifikatsiooniga ning seeläbi asjaoluga, et kokkuleppemenetluses tehtava süüdimõistva kohtuotsuse korral
käsitatakse teda kokkuleppes märgitud kuriteo toimepanemises süüdi olevana (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 26.
septembri 2005. a otsus asjas nr 3-1-1-79-05).
kohtualune peab aru saama, millised tagajärjed saabuvad, kui ta nõustub kokkuleppega.