Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
Nii tekibki küsimus, et mis on inimese jaoks
olulisem reaalsus: kas abstraktne transtsendents, mida ta ehk kordagi elu jooksul ei koge, või
vahetult tunnetatav maailm? Pigem peetakse reaalseks vahetut maailma, teispoolsust aga
illusoorseks. Kui aga vahetult kogetav maailm on Kurja võimuses, siis ei saa rääkida isegi
enam dualismist, vaid kogu olemasolev tundub sellisel juhul kuri.
Jung, olles teise ajastu inimene ning elades turvalises ning etteennustatavas läänemaailmas, sai
ilmselt omaenda empiiriliste kogemuste põhjal teha vastupidise järelduse: selles maailmas pole
midagi silmnähtavalt kurja. Kõik, mida me siin kogeme kurjana, on esiteks suhteline (ühe
inimese kuri võib olla teise hea) ning teiseks mingite loomulike protsesside tagajärg (nii ei ole
näiteks laevaõnnetus Kurja sepitsus, vaid meteoroloogilistel põhjustel tekkinud tormi tagajärg).
annaabi.ee 
