esines karjumist (kogenud umbes viiendik õpetajad/õpilasi); suhteliselt vähem tuli ette erinevaid verbaalse kiusamise liike (kogenud umbes 10% õpetajaid/õpilasi) ning väga vähesel määral esines füüsilise kiusamise liike (alla 4%). Viimasena toodud uurimistulemused tunduvad olema esmapilgul ettearvatavad, sest selge on see, et kiusamiskäitumine on inimeste vastastikune mõjuprotsess, milles on kaks osapoolt kiusaja ja ohver. Näiliselt esmapilgul ettearvatavate uurimistulemuste taga on aga oluline teave kiusamist õpilaste-õpetajate vahelistes suhetes tajuvad mõlemad osapooled sarnasena nii ulatuselt kui üldise struktuuri poolest seoses erinevate kiusamise liikidega. Neljandaks, õpetajate kiusamine kooli personali (teised õpetajad, kooli juhtkond, koolitöötajad) ja lastevanemate poolt oli ulatuselt väike ja struktuurilt suhteliselt sarnane: alla 9% õpetajatest oli
ȱ(ed.).ȱ(2001).ȱTextbookȱofȱprimaryȱcareȱmedicine,ȱ3rdȱed.ȱStȱLouis,ȱMO:ȱMosby.ȱ Stenchever,ȱM.A.(ed.).ȱ(2001).ȱComprehensiveȱgynecology.ȱStȱLouis,ȱMO:ȱMosby.ȱ Walsh,ȱP.C.ȱ(ed.).ȱ(2002).ȱCampbell’sȱurology,ȱ8thȱed.ȱPhiladelphia:ȱSaunders.ȱ 194 3. valdkond: eritamine ja ainevahetus Refleksinkontinents (00018) (1986, 1998) 3. valdkond: eritamine ja ainevahetus 1. klass: urineerimine Definitsioon Tahtmatu uriinileke mingil määral ettearvatavate ajavahemike järel, kui põis on teatava piirini täitunud. Määravad tunnused SuutmatusȱpõieȱtühjenemistȱtakisȬ Eiȱtunnetaȱpõieȱtäitumustȱȱ tadaȱȱ Eiȱtunnetaȱurineerimisvajadustȱ Suutmatusȱurineerimistȱalustadaȱ Eiȱtunnetaȱpõieȱtühjenemistȱ Mittetäielikȱpõieȱtühjenemine,ȱmidaȱ Ettearvatavȱurineerimineȱ
annaabi.ee 
