Tasakaalu hoida on raskem, kui liikumise traektoor on ettearvamatu ning kasutades massi võib rünnates, vaenlast jalust lüüa. Sellinne rünnak, kui see on sooritatud perfektselt, viib vastase segadusse ja ründaja saab kogu initsiatiivi enda kätte. Rünnak Vaatleme võitlust kilpidega ja ühekäemõõkadega, mis on üks kõige klassikalisemaid keskaegseid lahingolukordi. Rünnaku puhul kõlbavad mõlemad sammude tüübid, sellise erinevusega, et esimese puhul on rünnak aeglasem ja ettearvatavam. Sellisel juhul peaaegu ainuke võimalus rünnatavat tabada, on erinevate löökide kombinatsioonide torm, mis üksteise järel sajavad vastase peale. Vähendades vahemaad peab pealetungija hoidma kilpi enda ees ning ,,kaitsev" õlg ja selle poolne jalg peavad olema kaa ees. Ta on saavutanud vajaliku vahemaa, peab mõõga poolne jalg liikuma ette, koos kogu kerega nii et mõõka hoidev käsi oleks vaenlase pool. Sellise liikumisega peab kaasnema raiuv löök. Sellisel juhul on see
1. Aktiivne osalus nn kogutud vahendite turul suure hulgiostude hankimiseks (suurhoiused) - Väiketehingute ligimeelitamisel / kaasamisel suurenevad paratamatult administratiivkulud ning seetõttu peaks pank otsima rohkem hulgipakkumisi. Sellisteks võivad olla erinevad investeerimisfondid, kindlustusfirmad, teised pangad jne. Tavaliselt on hulgihoiustajate riskitaluvus reeglina kõrgem, tänu sellele on nende hoiused stabiilsemad ja nende käitumine ettearvatavam. Need tunnused ongi olulised panga likviidsuse planeerimisel. 1. Panga põhihoiuste sh väiksemate erahoiuste suurendamine - maailma majanduse praktika on näidanud, et stabiilses majanduskeskkonnas ja stabiilse rahasüsteemi tingimustes on eelkõige erakliendid pankade jaoks kõige lojaalsemad hoiustajad, millega garanteeritakse pankadele suhteliselt stabiilne ning ühtlane finantseerimifaas. Selliste klientide kaasamisel peab pank arvestama, et nimetatud