Põhja sõda
Venemaa ja poola vahelised kehvad suhted
ühises võitluses Türgi vastu paranesid.Poola oli langenud Vene mõju alla. Taani suhtes
venemaaga olid väga head olnud ,ühiste vaenlaste tõttu.Liivimaa aadlikud eesotsas Patlik
sõlmis rüütlekonna nimel August Tugevaga lepingu,milles lubati tunnustada Augustit
Liivimaa päriliku hertogina .1699 sõlmiti Rootsi vastane salaleping Venemaa ,Saksa ja
Taani vahel.Selles lubati Peeter I le Ingerimaa,August II -le Eesti-Liivimaa . Algasid
ettealmistused kolmepoolseks kallaletungiks Rootsile.
Rootsi aga polnud sõjaks valmis ,kuna riiki oli tabanud just näljahäda.Rootsi oli näruses
seisus,noore ja kogenematu kuninga Karl XII tõttu.Ressursid puudusid ,et säilitada oma
staatust suurriigina.Rootsil puudusid kindlad liitlased,välja arvatud Põhja-Saksamaal paar
ripats riiki.Tänu Karl XI oli Rootsi armee siiski oma ülesannete kõrgusel.
Sõja algus