hormoone on vähem ja on lokaalse toimega. Rääkisin seda oma günekoloogile ja tema ütles, et see on vale — tuperõngas ja tabletid on täpselt sama ohtlikud/ohutud. Tuperõnga puhul satuvad samuti hormoonid verre ja igale poole. Kummal günekoloogil siis õigus on ja miks arstid erinevat juttu räägivad? VASTUS: Hormonaalne tuperõngas (Nuvaring) sisaldab kahe sünteetilise naissuguhormooni (etinüülöstradiooli ja etonogestreeli ) kombinatsiooni. Toimeained imenduvad tuppe asetatavast rõngast tupe limaskesta kaudu vereringesse ja toimivad süsteemselt (kogu organismile), eesmärgiga pärssida ovulatsiooni (munaraku igakuist eritumist munasarjast), muuta emaka limaskesta õhemaks (selle tagajärjel muutuvad menstruatsioonid vähem vererikkamaks) ja emakakaela lima sitkemaks. Neil kolmel toimel, peamiselt ovulatsiooni pärssimisel, põhinebki tuperõnga rasestumisvastane toime
Negatiivsed omadused Võib esineda kaalutõusu. Võib esineda ebaregulaarset ja prognoosimatut vereeritust. Võib esineda kas suurenenud või vähenenud veritsust menstruatsiooni ajal. Samuti võib esineda menstruatsiooni ära jäämist. Implantaat Tegemist on nahaaluse implantaadiga, mis kujutab endast väikest pulka, mis paigaldatakse naise naha alla spetsiaalse püstoli abil. Peale paigaldamist imbub pidevalt kindlas hulgas etonogestreeli vereringesse. Antud vahend on mõeldud 18-40-aastastele naistele, seda ainult sellisel põhjusel, et puuduvad kliinilised uuringud nii alla 18aastaste kui ka üle 40aastaste naiste puhul. Paljudes maades on selliste tänapäevaste pikatoimeliste vahendite levik välja tõrjumas naiste steriliseerimist kui ühte rasestumisvastast meetodit. Nimelt on teada, et suur osa steriliseerimist soovinud inimesi muudab aja jooksul meelt. Kuna implantaadi puhul ei olene selle kasutamine