Muutused usuelus ja piibli tõlkimine Rootsi ajast Vene tsaaririigini.
· Lääne-Harju praostkond: Toomkogudus, Hageri, Keila, Madise, Nissi ning Rapla
kihelkond.
Nimekaimaks Liivima kindralsuperintendendiks sai Johann Fischer (1675-1699), keda kutsuti
uueks Liivimaa apostliks. Tema teeneks oli koolihariduse edendamine, rahvakirjanduse
väljaandmine ning Liivimaa kiriku organisatsiooniline kindlustamine.
Kogu Rootsi aja pidas kirik võitlust nn katoliikliku ebausuga. Selle nn teise reformatsiooni
ajal võideldi maarahva etnousundiliste elementidega (17. sajandil toimus Eesti- ja Liivimaal
ca 170 nõiaprotsessi, mille käigus hukati vähemalt 44 inimest).
Rootsi võimu ajal oli luterlus riigikiriku staatuses. Rootsi kuningas Karl XI tegi 1686. aastal
kirikuseaduse täienduse. Rootsi Örebro eeskirjadega keelati kirikuteenistusse võtta neid
vaimulikke, kes ei olnud õppinud Uppsala ülikoolis. Et kindlustada Rootsi riigiluterlikku
kohalolu Liivimaal ning piirata Rootsi riigialamate välismaiseid ülikooliõpinguid, rajati 1632