RAKVERE AMETIKOOL 3. kursus Jüri Kuslap EESTI KIRJANDUSMUUSEUM Juhendaja: Marju Lina Rakvere 2010 Osakonnad. Eesti Kirjandusmuuseumi koosseisu kuuluvad järgmised struktuuriüksused: Arhiivraamatukogu Arhiivraamatukogu bibliograafiaosakond Eesti Kultuurilooline Arhiiv Eesti Rahvaluule Arhiiv Etnomusikoloogia osakond Folkloristika osakond 4 Ajalugu. 1995. aasta jaanuaris valis Kirjandusmuuseumi nõukogu direktoriks viieks aastaks filoloogiamagister Krista Aru. Samal aastal kinnitas Eesti Teaduste Akadeemia Presiidium asutuse nimeks Eesti Kirjandusmuuseum ja Kirjandusmuuseum tunnistati riiklikuks teadusasutuseks. 1. veebruaril 2000 ühinesid Eesti Kirjandusmuuseumiga Eesti Keele Instituudi
Bartóki helikeel on orgaaniline sulam rahvamuusika lätetest ning modernistlikust kompositsioonitehnikast. Õppis Budapesti muusikaakadeemias 1899-1903. aastal klaverit ja kompositsiooni. Kujunemisajal tähtsamad eeskujud Brahms, Richard Strauss, Debussy. Kogu elu jooksul esines pianistina, oli klaveriprofessor. Suur huvi folkloori vastu, (talupoja-)rahvalaulude kogumisretked algul Ungaris, siis laiemalt Ida-Euroopas (Rumeenia, Bulgaaria) ning ka Türgis ja Alzeerias. Teda peetakse etnomusikoloogia ehk teadusliku rahvamuusika uurimise üheks rajajaks. Selles vallas tegi koostööd helilooja Zoltán Kodályga. 1940. aaastal emigreerus Bartók USAsse. Seal ei tundnud end hästi, kirjutas vähe (vrd nt Rahmaninoviga). Suri leukeemiasse. Viimase teose, Vioolakontserdi, lõpetas tema õpilane pärast Bartóki surma. Looming. Juba enne Stravinski "Kevadpühitsust" püüdis B.B. muusikas edasi anda ürgsust jõuliste,
kontekstita (arhiivitekstile lisanduvad uued kontekstid) - tekstide analüüs; uute kontekstide mõju tekstidele... · Tänapäeva pärimus - kaasaja ühiskonna uurimine ja rahvaluule selle osana: rahvaluule loomulikus kontekstis 10. Rahvaluule uurimise keskused Tartus (Tartu Ülikool, Eesti Kirjandusmuuseum: Eesti Rahvaluule Arhiiv, folkloristika osakond, etnomusikoloogia osakond): ajaloost ja tööst tänapäeval. Tartu Ülikool Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool loodi emakeelse ülikooli juurde 1919. Selle ajani oli eesti folkloristika seotud rohkem seltside ja üksikisikute töödega. Esimeseks professoriks Walter Anderson. Seal töötasid samal perioodil ka Eisen ja Loorits. 1947. ühendati rahvaluule õppetool kirjanduskateedriga (nõuk vaate tunnus folkloristika allutatud kirjandusteadusele). 1993
Suletud periood (nt nõukogude periood): domineerib filoloogiline suund, eelistati ainult ühte uurimissuuna ja meetodit, olid selged piirid uurimisobjektide ja uurimisvaldkondade vahel, toimus spetsialiseerumine. 1940. aastal jagati ERM etnograafiamuuseumiks ja kirjandusmuuseumiks, ERAst sai kirjandusmuuseumi rahvaluule osakond. 1947 asutati Eesti NSV Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut (KKI) ja selle juurde folkloristika sektor; 1978 lisandus etnomusikoloogia sektor. Tunnused: oli tsensuur, toimus suur kontroll kõige tehtava/uuritava üle 22. Iseloomusta kolme L. Honko zanriteoreetilist postulaati ja neist tulenevaid järeldusi. Teema allub zanri spetsiifikale Erinevatel teemadel on sama zanri piires ühisjooni, sama teema avaldub erinevates zanrites erinevalt Zanr määrab kommunikatsiooni piirid Zanris antakse edasi vaid teatud liiki sõnumeid, zanrite vahel on tööjaotus
Klassikaline pärimus arhiivi kogutud tekstid ilma esmase (nn loomuliku) kontekstita (arhiivitekstile lisanduvad uued kontekstid) tekstide analüüs; uute kontekstide mõju tekstidele... Tänapäeva pärimus kaasaja ühiskonna uurimine ja rahvaluule selle osana: rahvaluule loomulikus kontekstis 11. Rahvaluule uurimise keskused Tartus (Tartu Ülikool, Eesti Kirjandusmuuseum: Eesti Rahvaluule Arhiiv, folkloristika osakond, etnomusikoloogia osakond): ajaloost ja tööst tänapäeval. Tartu Ülikool Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool loodi emakeelse ülikooli juurde 1919. Selle ajani oli eesti folkloristika seotud rohkem seltside ja üksikisikute töödega. Esimeseks professoriks Walter Anderson. Seal töötasid samal perioodil ka Eisen ja Loorits. 1947. ühendati rahvaluule õppetool kirjanduskateedriga (nõuk vaate tunnus folkloristika allutatud kirjandusteadusele). 1993
Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor Ingrid Rüütel, PhD, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna vanemteadur Konsultant: Kalervo Hovi, PhD, Turu Ülikooli ajaloo õppetooli professor Autoriõigus: Tiit Lauk, 2008 Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF) ISBN 978-9985-58-595-5 (analüütiline ülevaade, online PDF) Tallinna Ülikooli kirjastus 3
annaabi.ee 
