Tegeleb märkide ehituse ja konstruktiivse küljega. On N. Chomsky- Lõi generativismi 1975 ja matemaatilised keeletea Semiootika ajalugu ja tähtsamad koolkonnad osa matemaatilisest lingvistikast. Z. Harris- viimane suur ameerika strukturalist. Varasemalt oli tuntud meditsiinisemiootika kui teadus haiguste Süntaktika reeglid on kolme tüüpi: süntagmaatilised, horisontaalse teljega, E.Sapir- etnoloogiliste huvidega. "Language" sisaldab struktural sümptomitest. Seda sõna esimest korda John Locke oma teoses ,,An et keelejadad oleks õigesti teostatud. Tähendus keeles väga oluline. Lähtub väitest, et kõik keeled on o essay concerning human understanding"(1690) Semantika- tähendusõpetus. Uurib keeleüksuste tähendusi ning nende Olulised on keeles grammatilised kategooriad- sellised tähenduse
F. Boas (eelkõige etnoloog ja antropoloog, aga ka Saussure eelkäija) uuris ameerika indiaanlasi ning lähtus aksioomist, et kõik kultuurid on võrdsed ja iga kultuur on omaette väärtus, taunis etnotsentrismi. Strukturalistlikud arusaamad olid esiteks, et kultuuri ei saa vaadelda mingis kindlas reas, teiseks, et kultuur on süsteem. Esimese etnoloogina tõstis Boas igas kultuuris esile keele, mis on kultuuri mõistmise eelduseks. E. Sapir oli etnoloogiliste huvidega väljapaistev ameerika lingvist. Tema 1923 ilmunud peateos "Language" sisaldab strukturalismi märke. Sapir oli filosoof ja keel huvitas teda eelkõige filosoofilise nähtusena, kui avausena vaimsesse maailma. Tema jaoks oli tähendus keeles väga oluline. Keel ei ole maailma peegeldamise/kirjeldamise vahend, see on modelleeriv süsteem, st et see loob oma maailma ja suurel määral determineerib seda, kuidas me näeme, kõneleme ja mõistame maailma. Keele erinevad osad
F. Boas (eelkõige etnoloog ja antropoloog, aga ka Saussure eelkäija) uuris ameerika indiaanlasi ning lähtus aksioomist, et kõik kultuurid on võrdsed ja iga kultuur on omaette väärtus, taunis etnotsentrismi. Strukturalistlikud arusaamad olid esiteks, et kultuuri ei saa vaadelda mingis kindlas reas, teiseks, et kultuur on süsteem. Esimese etnoloogina tõstis Boas igas kultuuris esile keele, mis on kultuuri mõistmise eelduseks. E. Sapir oli etnoloogiliste huvidega väljapaistev ameerika lingvist. Tema 1923 ilmunud peateos "Language" sisaldab strukturalismi märke. Sapir oli filosoof ja keel huvitas teda eelkõige filosoofilise nähtusena, kui avausena vaimsesse maailma. Tema jaoks oli tähendus keeles väga oluline. Keel ei ole maailma peegeldamise/kirjeldamise vahend, see on modelleeriv süsteem, st et see loob oma maailma ja suurel määral determineerib seda, kuidas me näeme, kõneleme ja mõistame maailma. Keele erinevad osad
strukturalismi metoodika. Lõi transformatsioonianalüüsi, mis rikkus strukturaallingvistika põhimõtteid. Transformatsioonianalüüs lähtus distributiivsest analüüsist aga modifitseeris seda lauseõpetuse tarvis. Väitis, et on olemas lausete paradigmad, mille saab kindlaks määrata, kui panna need kindlasse kahte erinevat vormi eristavasse konteksti (seda nimetati diagnostiliseks kontekstiks). · Allikad F. De Saussure, Franz Boas E. Sapir oli etnoloogiliste huvidega väljapaistev ameerika lingvist. Tema 1923 ilmunud peateos "Language" sisaldab strukturalismi märke. Tema jaoks oli tähendus keeles väga oluline. Keel ei ole maailma peegeldamise/kirjeldamise vahend, see on modelleeriv süsteem. Keele erinevad osad tähendavad eri asju. Näiteks sõnaline osa: sõnavara on avatud süsteem, kus uus nähtus toob kaasa uued sõnad ja nähtuse kadumine põhjustab vanade sõnade ununemise. Sõnavara peegeldab meie kogemust.
annaabi.ee 
