kõnemeeste aeg. http://lepo.it.da.ut.ee/~avramets/rooma7.htm, http://www.tlulib.ee/vana/pildid/oleviste/main7.html Caesar ( 100-44 eKr.) Gaius Julius Caesar oli Rooma üks silmapaistvaim kõnemees, mitmekülgne kirjanik, väejuht ja riigitegelane, kes teostas rohkesti reforme. Temalt on säilinud kaks ajaloolist teost. "Commentarii de bello Gallico" ("Märkmeid Gallia sõjast"), käsitleb sõjategevust Gallias 58-52 e.m.a., ning pakub peale sõja kirjeldust väärtuslikku ajaloolis-etnoloogilist materjali muistsete keldi hõimude kohta; "Commentarii de bello civili" ("Märkmeid kodusõjast") käsitleb Caesari enda võitlust Pompeiusega 49.-48. a. e.m.a. Mõlemad raamatus on ka rohkesti tevet tollasest olustikust, tavadest, lahingupidamisest ja relvastusest. Caesari keel on teaduslikult lihtne ja karge. Ta pidas sõnavalikut ning keelekasutust kõnekunsti ja kirjanduse aluseks. õp + ene Cicero (106-43) Marcus Tullis Cicero oli suurim rooma kõnemees, riigitegelane, filosoof ja
see oli hiilgavate kõnemeeste aeg. Caesar ( 100-44 eKr.) Gaius Julius Caesar oli Rooma üks silmapaistvaim kõnemees, mitmekülgne kirjanik, väejuht ja riigitegelane, kes teostas rohkesti reforme. Temalt on säilinud kaks ajaloolist teost. "Commentarii de bello Gallico" ("Märkmeid Gallia sõjast"), käsitleb sõjategevust Gallias 58-52 e.m.a., ning pakub peale sõja kirjeldust väärtuslikku ajaloolis-etnoloogilist materjali muistsete keldi hõimude kohta; "Commentarii de bello civili" ("Märkmeid kodusõjast") käsitleb Caesari enda võitlust Pompeiusega 49.-48. a. e.m.a. Mõlemad raamatus on ka rohkesti tevet tollasest olustikust, tavadest, lahingupidamisest ja relvastusest. Caesari keel on teaduslikult lihtne ja karge. Ta pidas sõnavalikut ning keelekasutust kõnekunsti ja kirjanduse aluseks. Cicero (106-43)
Peatükk 2 Etnoloogiateaduse ajalugu Inimesi on alati huvitanud nende oma kultuur, kuidas on mingid kombed tekkinud ning kuidas näevad neid teised kultuurid. Siiski on isegi täpsemad sellistest kirjeldustest jää- nud enamasti müüdi tasemele. Eel-teaduslik mõte hakkas sündima paljudes kultuuri- kolletes nagu vahemeremaad, Hiina, Araabia. Etnoloogia kujunes teadusene välja siiski Läänes 19. saj. keskpaiku. 2.1 Etnoloogia eelkäijad Vanemal ajal kogunes etnoloogilist teavet tänu sõduritele, kaupmeestele, palveränduri- tele, misjonäridele, kes külastasid paljuside võõraid rahvaid. Miks on majanduslikud, poliitilised ja sotsiaalsed institutsioonid ja kultuur nii erinevad? Ajaloolased ja filosoo- fid Kreekas, Hiinas ja Araabias küsisid selliseid küsimusi. [2] • Antiik-Rooma, Kreeka kirjeldused neile tundmatutest rahvastest ja kultuuridest. – V saj. e.m.a. Herodotos — reisis palju ja pani kõik kirja – I saj. e.m.a
annaabi.ee 
