Võõra kultuuri mõistmine tavainimesena võrreldes etnoloogilise ja antropoloogilise kultuurimõistmisega Essee Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 Kultuur ja selle mõistmine....................................................................................................................4 Kultuuri tõlgendamine ja kultuuriteooriad.................
Monokultuurne riik on tänapäeva normaalsus, mis annab indiviidile eneseteostusvõimaluse sobivaimas keskkonnas, aga pärsib Eesti rahvusriigiks olemist, kuna võõrriikidest tulijad toovad kaasa oma tavad ja kombed, mida siin juurutatakse. Lõpptulemusena eesti ja teiste rahvuste kultuurid segunevad ning eestluse säilitamise peab seadma eraldi eesmärgiks. Meie kultuuri väärtustamise nimel avati 1. oktoobril 2016. aastal külastajatele ERMi uhke hoone. Tegu on etnoloogilise suunaga eesti kultuurile keskenduva muuseumiga. Sarnased muuseumid on paljudel riikidel, näiteks Suurbritannial British Museum, ja see on rahvusriigi oluline komponent. Rahvusmuuseum näitab, et riigis peetakse lugu kultuurist ja selle säilitamisest, rahvuse ajaloo kajastamisest ning traditsioonide tutvustamisest. Eesti Rahva Muuseum aitab meie kultuuril särada ning on sõnumiks maailmale, et olles monokultuurne riik, tähtsustatakse siin eestlust.
Vastus: kultuur. Inimesed, kes ei tea, mis on kultuur, arvavad et see on miski, mis on loodud tarkade ja võimekate inimeste poolt, seda loob ja suudab mõista vähemus. Kultuuri saab mõista kahte viisi: 1) kuidas me teeme vahet, mis on kultuurne ja mis pole, nt mis meile meeldib on kultuur, mis ei meeldi, on midagi muud; 2) kõik, mida inimesed on loonud, on kultuur Edward Tylor (1832-1917) – esitas esimese etnoloogilise antropoloogilise definitsiooni, pärast seda tuli neid välja sadu ja tuhandeid. Tylorit peetakse distsipliinide isaks. Samas kuna tema ''nimekiri'' oli pigem loetelu asjadest, peeti seda mitte terviklikuks. Leslie White (1900-1975) – hakkas 1930.aastatel uuesti mõtisklema Tylori vaimus, sest Tylori mõtteid tõrjuti, kuna need on liiga lihtsakoelised. White püüdis parandada Tylori definitsiooni ja pakkuda rohkem välja midagi kultuuri olemuse kohta
Institutsioonide kujunemine: · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum esemelise ja vaimse kultuuri säilitamise, uurimise ja eksponeerimise tarbeks. Üks rajajatest oli Oskar Kallas. · 1919 loodi TÜs eesti ja võrdleva rahvaluule õppetool arendab folkloristika filoloogilist suunda, töö arhiivtekstidega. · 1927 loodi Oskar Looritsa algatusel Eesti Rahvaluule Arhiiv, kus paiknes Hurda vanavarakogu ERA arendab välja etnoloogilise suuna. Välitööd muutuvad tähtsamaks. Teaduslikud suunad: · rahvaluule e folkloor õppetoolist arenenud 19401980ndad. Iseloomulik tekstikriitika. · muinasteadus e arheoloogia · rahvateadus e etnograafia/etnoloogia ERAst arenenud 1930ndatel. Suuna esindajad: Sydow, Loorits, Viidalepp, Tampere (vaata 16.09) Uurimismeetodid: · Soome koolkonna e ajaloolisgeograafiline meetod: uurib võrdlevalt rahvaluuletekstide omavahelist
ilmnev renessanslik tundejõud on andnud põhjust pidada runo sepitsejat haritud ja välismaal liikunud meheks. Peateemad on ballaadipärased, kuigi ülesehituse ega kujutamistehnika poolest seda ballaadiks pidada ei saaks. Teemad on surm, armastus, rüütliuhkus, naise truudus või truudusetus. Elina meenutab mitmeid märteriidoleid, põledes leekides, poeglaps kätel. "Elina surmale" on omane eri pärimusliikide julge segamine, etnoloogilise ja psühholoogilise tõepärasuse taotlus ning jõuliste, isegi karmide mõjuvahendite kasutamine. Esindab konarlikku läänesoomelist runoloomingut, kalevalamõõtu kasutatakse vabalt, keel on rootsimõjuline. Ajaloolised sõnarunod Kirjeldavad Rootsi-Soome ja Põhja-Vene rahutuid aegu 16.sajandi lõpust 18.sajandi alguseni. Kordub sama faabulamudel: kuulus kuningas või muu pealik varustab laevastiku ja purjetab kas Turu, Viiburi,Narva, Riia linna alla
tekkimise kohta esitavad. Religioon käsib meil uskuda, et kuna jumal ise tõi inimesed vahetult pärast maailma loomist loomuseisundist välja, siis on inimesed ebavõrdsed sellepärast, et jumal nõnda tahtis; kuid ta ei keela meil teha otseselt inimese ja teda 6 Rousseau kriitika on suunatud vastavalt Hugo Grotiuse, John Locke'i ja Thomas Hobbesi teooriate vastu. Tlk. 7 Rousseau lubadust "faktid kõrvale jätta" tõlgendatakse kaheti: esiteks rõhutab ta (piisava etnoloogilise faktibaasi puududes) analüütilise, puhtratsionalistliku meetodi tähtsust; teiseks on võimalik, et ta pidas sõnaga faktid silmas religioosse traditsiooni seletust maailma ja inimese tekkimisele. Tlk. 5 Jean-Jacques Rousseau ümbritsevate olevuste loomuse põhjal järeldusi selle kohta, milliseks inimsugu oleks võinud kujuneda, kui ta oleks jäetud üksnes enda hoolde
teadlased. Uuris peamiselt rituaale (doktoritöö). Rituaalifilmid Üks ta (Rouchi) esimene film oli Les magiciens de Wanzerbe (1948-49). Inimestest, kes suudavad jumalatega suhelda. Uskus, et maagilist ja eboratsionaalset maailma on võimalik filmida. Üks projekt, mida tegi oli Sigui tseremeoniaalsest tsükklist, mis kestab 7 aastat erinevates külades. Sigui tseremooniatest on tal terve seeria filme. Aasta 1952. Oli aktiivne etnoloogilise-antropoloogilise filmi kasutaja, tegija. Konverentsil moodustati etnograafiline, antropoloogiline komitee, ta sai selle esimeseks presidendiks ja eesmärk oli muuta sellised filmid teaduslikuks. Saksamaal asutati Teadusfilmide instituut (Göttingenis), filmikursused teadlastele. Neid filme hakati ühte arhiivi kokku koguma, seal ei olnud ainult etnoloogid, vaid ka loodus/loomadefilmid jne.
annaabi.ee 
