h ka teistest riikidest Eestlastele oli L. G. Meri... LIIDER Heade läbirääkimis- ja ÜTSIK SUURE veenmisoskusega ALGUSTÄHEGA Kaasav Paljudele eeskujuks Tegutsev Mitmekülgne Otsija Uudishimulik "Lennupapa" Aus Sügav Aga nüüd teose juurde... "HÕBEVALGE" Ilmus 1976. aastal Etnoloogiline teos Reisikiri Eestlaste tekke lugu ja ajalugu ARUTLEV TEOS! (palju etnonüüm eestlased= aestid toponüüm Eestimaa=Aestimaa näiteid, teese ja järeldusi) "Hõbevalgem" 1983 II osa Sarnaneb eradetektiivi loole teosest "Hõbevalge", täienduste uudishimu + jälgede otsimine ja teeside kinnitustega
Eesti) soome k. 1996 "Presidendikõned" ,,Hõbevalge: Reisikiri tuulest ja muinasluulest" Ilmus esimest korda 1976. aastal Meri arutleb teoses eestlaste ning teiste läänemeresoomlaste mineviku üle Põhilisemad teemad raamatus: meri kui eestlaste ilmavaate, kultuuri ja olemuse peamine vormija Kaali meteoriidiga seostuv problemaatika Tallinna kaugem minevik ja merenduse areng Läänemere kallastel läbi aegade Enamiku raamatust moodustab etnoloogiline materjal ning autori teravmeelsed tõlgendused nende alusel Lennart Meri kui filmirezissöör Filmid: 1970 "Veelinnurahvas" 1977 "Linnutee tuuled" 1986 "Kaleva hääled" 1989 "Toorumi pojad" 1997 "Samaan" "Veelinnurahvas,, ja ,,Linnutee tuuled" "Veelinnurahvas" (1972) on dokumentaalfilm soome-ugri ja samojeedi rahvaste ajaloost, nende arenguloost, keele- ja kultuurisuhetest. ,,Veelinnurahvas" oli omas ajas esimene rahvusvaheliselt kaalukas dokumentaalfilm soome-ugri rahvaste etnograafiast 20
Eri arhiivide juures asuvaid rahvaluulekogusid (Eesti Kirjameeste Seltsi kogu, EÜSi kogu jpt) hakati koondama ERA ruumesse. 1930. aastail algatati mitmeid rahvaluule kogumise võistlusi, alates 1935. aastast määras riigivanem iga aasta iseseisvuspühaks parimaile rahvaluulekogujaile rahalised preemiad. Aastatel 19361938 toimus rahvaviiside ja -juttude heliplaadistamine. 1930. aastatel olid eesti rahvaluuleteaduses esindatud filoloogiline (August Annist) ja etnoloogiline suund (Oskar Loorits, Richard Viidalepp, Herbert Tampere). 1940. aastal muudeti Eesti Rahvaluule Arhiiv Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonnaks, 1947 ühendati rahvaluule õppetool kirjanduse kateedriga. Rahvaluule õppejõuks (alates 1974 professor) sai Eduard Laugaste, kes luges rahvaluule teooria, ajaloo ja liiikide põhikursusi. Hiljem lisandusid Udo Kolk, kelle uurimisalaks oli regilaul ja rahvamuusika, ning Paul Hagu, kelle tööd kekendusid setu folkloorile.
· võrdlev usundilugu · psühholoogiateadustele tuginevad meetodid (Semper) · kirjandusteaduse alused · kirjandusteaduslikud meetodid (Annist) · eksperimentaalsed välitöömeetodid 4 · NL aeg filoloogiline suund. · Tüpoloogiline meetod · Tekstikriitika Viimased 2 rajanevad soome koolkonnale: võrdlevad ja sisukesksed 30ndatel etnoloogiline uurimine (Loorits, Tampere) 1940-80ndad filoloogiline suund (tüpoloogia) 90ndatel KONTEKSTIKESKNE uurimine tekst saab tähenduse alles kontekstis. (tekst saab tähenduse kontakstist lähtuvalt. Ka tõsielujutustused lähevad folkloori alla.) 6. Rahvaluule staatilise ja dünaamilise käsituse põhimõtted. Mõiste rahvaluule faasid. Staatiline käsitus: omane 19.sajandi lõpu ja 20. sajandi I poole folkloristikale.
Zanri poolest on tegemist reisikirjaga. Mis püüab ettte kujutada elu läänemere kallastel Põhilisemad teemad Hõbevalges on mere tähtsus kui eestlaste ilmavaate, kultuuri ning olemuse peamine vormija, Kaalijärve meteoriidiga seostuv problemaatika, mis seotakse antiikaegsete maadeavastuste ja maailmakirjeldustega, meie pealinna kaugem minevik ja merenduse areng Läänemere kallastel ajast aega. Enamiku raamatust moodustab etnoloogiline materjal (põhiliselt eesti rahvalaulud ja tavandid) ning autori teravmeelsed tõlgendused nende alusel. 11 Kokkuvõte Ma võin öleda, et Lennart Georg Meri oli särav isiksus. Kes ei kartnud kodumaa kaitsmisel midagi. Ta teadis, et taganeda enam pole võimalik, kui kord on millegagi alustatud. Kuid nagu Meri tavatses öelda meie idanaabrite kohta, et hirmu saab tunda vaid tundmatu ees. Lennart oli nii hea kõnemees, isa kui ka poliitik
mineviku üle. Paljude lugejate arvates on „Hõbevalge“ näol tegu ühe meisterlikuima käsitlusega Eesti minevikust. Põhilisemad teemad raamatus: meri kui eestlaste ilmavaate, kultuuri ja olemuse peamine vormija. Kaali meteoriidiga seostuv problemaatika , mis seostatakse osavalt antiikaegsete maadeavastuste ja maailmakirjeldusega. Tallinna kaugem minevik ja merenduse areng Läänemere kallastel läbi aegade. Enamiku raamatust moodustab etnoloogiline materjal ning autori teravmeelsed tõlgendused nende alusel. 2. Kunda kultuur. Oma nime on saanud Kunda kultuur linna lähedalt Kunda Lammasmäelt saadud leidude järgi. Ka teised olulisemad Kunda kultuuri leiukohad paiknevad Eestis. Oletatavasti elas Kunda kultuuri ajal Eestis kuni 1500 inimest. Asulad paiknesid tavaliselt järvede või jõgede ääres, kus oli võimalik kala püüda ja küttida vee äärde jooma tulevaid loomi. Ka pakkusid jõed, järved metsadest paremini liiklemisvõimalusi
- Sündinud ja ülikooli lõpetanud Kaasanis (valiti ka Kaasani ülikooli professoris. Kuna Venemaal oli kodusõda, siis ei saanud ta Kaasanis olla ning töötas selle asemel Minskis kooliõpetajana) - 1919 valiti Tartu Ülikooli professoriks (pärast 1.5 aastat läks loengute lugemisel eesti keele peale üle) - 1920-1939 Tartus - hiljem Kielis Andersoni seadus kuidas tekst püsib 1942 etnograafia dotsentuur (I. Manninen) 1927 Eesti Rahvaluule Arhiiv (kujuneb etnoloogiline uurimissuund) Oskar Loorits (1900 1961): - 1926 kaitses väitekirja Liivi rahva usund - 1927 ERA juhataja ja ülikooli õppejõud - 1944 läks Rootsi Richard Viidalepp (1904-1986) - Jutustaja/jutustamise uurimused - tavaõigus Herbert Tampere (1909-1975) 19. september Folkloristikapõhimõtete uuenemine 20. sajandi viimasel veerandil, 21. sajandi alguses Uute meetodite otsingud: - võrdlev usundilugu - psühholoogiateadustele tuginevad meetodid (J. Semper)
o. Jumal. Kõigis asjades on rohkem või vähem täiuslikkust. Seda saab öelda vaid siis kui on olemas mingi mõõdupuu, mis sisaldab täiuslikkuse s.o. Jumal. Mõistuseta asjade vajavad, selleks et eesmärki saavutada, tunnetavat, kes eesmärgi pürtitab. Maailma korrastatus ja eesmärgistatus eeldab Jumalat, ülimat juhti, kes püstitab eesmärgid. Eskatoloogilis-ajalooline jumalatõestus: On olemas ajaloofakte, mis on seletatavad üksnes Jumala tahte tagajärgedena. Iisraeli ajalugu. Etnoloogiline jumalatõestus: Kõigi rahvaste juures, kultuurides ja religioonides eeldatakse Jumala olemasolu. See veendumus ei saa olla suvaline, sellel peab olema põhjus. Moraalne jumalatõestus (skolastikud ja I.Kant): inimene leiab oma südametunnistuses moraalse seaduse, mis seisab sõltumatult inimlikest kalduvustest. Tegemist on eetilise normiga, mis ei sõltu kasulikkusest. Katoliiklik hoiak: Jumalat on võimalik mõistuse loomulikus valguses näha, kuid mitte täiuslikult.
siiski visioonid elust muistse Läänemere kallastel, reisikirjeldused puuduvad peaaegu sootuks. Põhilisemad teemad raamatus: meri kui eestlaste ilmavaate, kultuuri ja olemuse peamine vormija, Kaali meteoriidiga seostuv problemaatika, mis seotakse osavalt antiikaegsete maadeavastuste ja maailmakirjeldustega, Tallinna kaugem minevik ja merenduse areng Läänemere kallastel läbi aegade. Enamiku raamatust moodustab etnoloogiline materjal (põhiliselt eesti rahvalaulud ja tavandid) ning autori teravmeelsed tõlgendused nende alusel. Raamatu esimese trüki on illustreerinud Heinz Valk. ,,Hõbevalge" on ilmunud ka soome keeles 1983. aastal ,,Hopeanvalkea" nime all. 20. septembril 2008 ilmus Eesti Päevalehe raamatusarja "Eesti lugu" avaraamatuna "Hõbevalge" uusväljaanne. 1983. aastal ilmus ,,Hõbevalget" täiendav raamat ,,Hõbevalgem", mida autor ise nimetas mitte
detailidest ja jõutakse suurte teooriateni. Praktika tugineb varasematele teooriatele. Kvalitatiivne materjalist lähtuv. Universaalsete probleemide asemel küsimus erilisest, üksikust, konkreetsest. Hoidumine kõikehõlmavatest teooriatest A. Krikmann töötab suurte teooriate kallal, et tõestada nende mittetoimimist. 2) Tekstikeskne kontekstikeskne uurimine Tekstikestkne e filoloogiline, kontekstikeskne e etnoloogiline. Filoloogilise suuna uurimismeetodid: soome ehk geograafilineajalooline meetod (vt http://agrikultuur.euni.ee). Vt slaid 3) Objektiivne subjektiivne aspekt Objektiivne uurimisobjekt ei tohi lähtuda uurijast. Peab kasutama umbisikulist tegumoodi. II Eesti rahvaluule 1. Rahvaluule liigitamise põhimõtted (Mõistete ,,liik" ja ,,zanr" tähendus, rahvaluule liigitamise teoreerilised lähtekohad)
Keel peegeldab ühiskonda. Mida keeles näeme, on olemas meie ühiskonnas. Elus keel varieerub ja muutub. Mis tahes varieerumises on ainest keele muutumiseks. Siiski vaid osa varieerumisest viib keele muutumiseni. 5. SOTSIOLINGVISTIKA KEELETEADUSE HARUNA – debatt: kas peaks olema osa keeleteadusest? Labov arvas, et ei pea looma eraldi mõistet, vaid keeleteaduses võiks tunnistada sotsiaalse varieerumise olemasolu. Sotsiolingvistika eelkäijad olid antropoloogiline keeleteadus, etnoloogiline filoloogia ja keeleteaduslik etnoloogia, kuid tänaseks pole see ei sotsioloogia ega ka antropoloogia. Sotsiolingvistika erine traditsioonilisest lingvistikast: TUNNUS TRADITSIOONILINE LINGVISTIKA SOTSIOLINGVISTIKA ÜHTSUS ühtne varieeruv, pole ühtne REEGLID kategoorilised reeglid variaablusreeglid
Etnoloogia ja kultuurantropoloogia 1. loeng Arvestus: mõisted (50%) + 2 esseed (50%) Etnoloogia ja antropoloogia seisukohalt hõlmab kultuur kõiki inimtegevuse valdkondi. Etnoloogiline pool oluline uurida talurahva elu; rahvust üldiselt. (Tuleb sellest, et rahvaste esindajad hakkasid uurima oma külaelanikkonda; tekkis seoses linnade kujunemisega. Mõisteti, et kultuur on ka talupoegade elu uurimine; põhjendab rahvuse loomist.) Antropoloogiline distsipliin: 1) Kujunes läbi kolonialismi, praktiline vajadus koguda andmeid koloonia elanike kohta, et koloonia haldamine oleks hõlpsam.
Peatükk 11 Religioon, maagia, maailmavaade 11.1 Religioonietnoloogia Käsitleb religiooni ühest kindlast vaatenurgast. 11.1.1 Erinevad religioonikäsitlused Religioonipsühholoogia — vaatleb religioone isiksuse seisukohast. Usk aitab leeven- dada hirme millegi ees. Religioonisotsioloogia — funktsioneerimine ühiskondlikul tasandil, näit mingi grupi solidaarsuse hoidja. Usundilugu — usundi aja- ja kujunemislugu, sageli kirjeldavad uurimused. Etnoloogiline käsitlus. 11.1.2 Religioonietnoloogia peamised uurimisalad Püütakse kombineerida kõiki kolme uurimisviisi, st uuritakse nii inimese kui, ühis- konna tasandil ja võetakse arvesse ajalugu. Taotlus on mõista religiooni antud kultuu- ris seoses muude kultuurivaldkondadega. Etnolooge huvitab religioon kui sümbolisüs- teem, usu tähendus inimese ja ühiskonna seisukohalt. Enam on antropoloogid tegelnud:
mõõdupuu, mis sisaldab täiuslikkuse s.o. Jumal. · Mõistuseta asjad vajavad, selleks et eesmärki saavutada, tunnetavat, kes eesmärgi püstitab (nool vajab vibulaskjat). Maailma korrastatus ja eesmärgistatus eeldab Jumalat, ülimat juhti, kes püstitab eesmärgid. · Jumalatõestused · Eskatoloogilis-ajalooline jumalatõestus: On olemas ajaloofakte, mis on seletatavad üksnes Jumala tahte tagajärgedena. Iisraeli ajalugu. · Etnoloogiline jumalatõestus: Kõigi rahvaste juures, kultuurides ja religioonides eeldatakse Jumala olemasolu. See veendumus ei saa olla suvaline, sellel peab olema põhjus. · Jumalatõestused · Moraalne jumalatõestus (skolastikud ja I.Kant): Inimene leiab oma südametunnistuses moraalse seaduse, mis seisab sõltumatult inimlikest kalduvustest. Tegemist on eetilise normiga, mis ei sõltu kasulikkusest, järelikult peab olema inimeseväline seadusandja, kes selle normi
annaabi.ee 
