jumaluste, esivanemate) soosingut. Tänapäeval mõistetakse hiie all peamiselt püha puudesalu (hiiemetsa), aga ka teisi looduslikke pühapaiku nagu kivid, jõed, ojad, allikad ja põlispuud. Hiiest, ajaloolisest looduslikust pühapaigast kõnelemiseks on vaja seda kuidagi määratleda ja ta olemust selgitada. Eesti etnoloogiateaduse suurmehe Ants Viirese koostatud "Eesti rahvakultuuri leksikon" seletab hiie mõistet järgnevalt: "Hiis on pühaks peetav puudesalu, kus käidi palvetamas ja ohverdamas. Eestlastel oli hiis algselt arvatavasti matusepaik, mille tabuks pidamisel põhines ka hiie pühaks pidamine koos keeluga seda rüvetada ja rikkuda (tallata, oksi murda, puid raiuda jms.). Hiis oli harilikult lehtpuusalu küla lähedal
Münsteri ülikool analüüsib neid varaloetelusid linnakutluuri, kodanliku kult levikut maapiirkondades. Linna ja maapiirkonna omavaheline mõjutusprotsess. 21.sajand materiaalne pööre ja esemete narratiivsus (milliseid mälestusi teatud ese tekitab, mis mälestusi see esile toob see omakorda avab inimeste mälestusi, tulevad esile lood). Elulood keskenduvadki sageli (nõukogude ajal) ainult asjadele. Materiaalse kultuuri uurimisest (Skandinaavias ja Eestis) See on etnoloogiateaduse olemuslik osa. 1960.aastatel - toimus skandinaavias eemaldumine materiaalse kultuuri uurimisest (aga mitte eestis). Löfgren lahkab materiaalse kultuuri uurimist. Esemete uurimine jäi Skandinaavias muuseumiteaduseks. MK uurimisest läbi katksestuse prisma 1980.a tuleb materiaalse kult uurimine tagasi läbi tarbimisuurimuse (Skandinaavias). (Eestis toimus katksestus 1980ndate lõpus). Löfgren kirjeldab materiaalse kultuuri uurimist läbi katkestuste.
kasutada. Tegemist on ju küllaltki üldfilosoofilise teemaga, mitte teadusega, seega on igal mõtleval inimesel interpreteeringuteks piisavalt ruumi. Ja veel üks praktiline märkus — tekst on küljendatud nii, et ta jääks ”viisakas” lehe mõlemale poole trükituna. Kellele seda prahti siin maailmas ikka vaja on — kui saame, hoiame kokku. 2 Sisukord I Etnoloogiateaduse Teooria ja praktika 6 1 Sissejuhatus antropoloogiasse ja etnoloogiasse. Põhimõisted. 8 1.0.1 Erinevused Euoopas ja Ameerikas . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.1 Kultuurantropoloogia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.2 Etnoloogia ja teised teadused . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10
3) Kultuuriline õppimine inimene räägib teistele, kuidas asjad on. · Reaalne/ideaalne kultuur Mõisted iseloomustavad olukorda, kuidas inimesed manipuleerivad ühiskonnas seaduste ja reeglitega. Ideaalne kultuur sisaldab normide kirjeldusi; Reaalne kultuur avaldub uurija jaoks kultuuris olevate inimeste käitumises, mis ei pruugi kokku langeda nende inimeste kirjeldusega oma tegevusele (tõde ei ole kultuurides ühemõtteline). Etnoloogiateaduse ajalugu Eelkäijad: Antiik-Kreekas (Herodotos), Roomas (Tacitus), maadevastajad-misjonärid 15.-16. saj, Loodusrahvad pakkusid huvi Hobbes'ile ja Rousseau (17. saj), Montesquieu 3 staadiumit: metslus (kütid), barbaarsus (karjakasvatajad), tsivilisatsioon (Euroopa rahvad). 19. sajandi esimesel poolel Euroopa teaduse huvi rahvakultuuri vastu talurahva ja nende pärimuse uurimine. Evolutsionism: sai mõjusaks 1840 50. aastatel.kultuurid on erinevad, sest osa ühiskondi on