Wiegelmann rõhutab et ei tule uurida mitte ainult maja, vaid ka ehitusprotsessi. Kramer Müncheni ülikooli etno professor. Püüdis vähendada lõhet. Unagri,skand etno. Perspektiivid (kult uurimise): (kommuniatiivne pööre) kommunikatiivsest, sümboolsest, väärtuste, instrumentaalne. Kuidas tuleb uurida kaasaja mater kultuuri. MUUTUS 1980.a arvutid ja inventaarinimekirjade/ varaloetulude massiline analüüsime. Varaloetelude analüüsimine. Eesti etnoloogias pole seda kasutusel eriti olnud. Münsteri ülikool analüüsib neid varaloetelusid linnakutluuri, kodanliku kult levikut maapiirkondades. Linna ja maapiirkonna omavaheline mõjutusprotsess. 21.sajand materiaalne pööre ja esemete narratiivsus (milliseid mälestusi teatud ese tekitab, mis mälestusi see esile toob see omakorda avab inimeste mälestusi, tulevad esile lood). Elulood keskenduvadki sageli (nõukogude ajal) ainult asjadele.
Uuele Maailmale andsid eurooplased lisaks hobusele ka veel palju haigusi, seealhulgas gripi, tüüfuse ja rõuged. Vana Maailma aga sai eelkõige kasu botaanika valdkonnas kartuli, maisi, tomat, küüslaugu ja muu nüüdseks juba vägagi tavaliseks ja tuntuks saanud söödava ja kasvatatava toidu näol. Lisaks korjasid eurooplased ameeriklastelt üles süüfilise. Üldises maailmapildis said eurooplased teadmisi juurde zooloogias, botaanikas, etnoloogias ja geograafias. Kui tuua välja maadeavastuste head ja halvad küljed, siis positiivseteks asjadeks nende juures oli kindlasti see, et Euroopa sai uusi teadmisi erinevates valdkondades, mis viisid uute õpetuste sünnini. Lisaks tutvuti uute põllukultuuridega, eriti kartuliga, mis, võib öelda, et on päästnud ka meie esivanemad näljast. Minule kindlasti ei meeldi see, et eurooplased pidid oma tahtmiste
Mis on kultuur? Üldiselt intellektuaalide seas ajaloos kultuuri loob ja mõistab üle keskmise andekas- vähemus. Etnoloogias ja kultuuriantropoloogias (edaspidi: KA) kõik inimtegevuse avaldused. Ehk, mis on kultuur? Madal e. mass ei ole? Vs KÕIK on. Edward Tylor (1832-1917) kompleksne tervik, teadmised, seadused, tavad, uskumused, kunstid jne (jätab avatuks, olemuse jätab seletamata). KÕIK ük liikmete poolt loodu. KOLLEKTIIVNE. Leslie White (1900-1975)- kehaväline, ajutine kogum. Sõltub sümboliseerimisest (esemed tavad, rõivad, rituaalid, keel, mängud,
õppejõudude ning teadlaste kaader. Suurt edu saavutati rahvusteaduste alal eesti keeles (J.V.Veski, J.Aavik, A.Saareste), kirjandusloos (G.Suits, A.Annist, M.Kampmaa), soome-ugri keeltes(J.Mark, J.Mägiste), rahvaluules (W.Anderson,O.Loorits), etnoloogias (I.Manninen, F.Linnus, G. Ränk), Eesti ajaloos(A.Cederberg, H.Kruus, H.Sepp, O.Liiv, P.Tarvel, P.Johansen, J.Vasar), arheoloogias(H.Moora, M.Tallgren, M.Schmiedehelm, R.Indreko), kunstiajaloos(S.Karlong, V.Vaga, A.Tuulse, V. Raam). Hüppeliselt arenes eestikeelne trükisõna. 1918-1940 ilmus umbes 30 000 nimetust trükiseid,
NL-ga sarnaselt etnograafia). Antropoloogia kujunes välja eksootiliste kultuuride uurimisest ning see on välja kasvanud peamiselt koloniaalvallutustest (kasulik oli uurida koloniaalmaa inimeste maailmapilti) ja misjonitegevusest (ristiusustamise eesmärgil. Misjonärid uurisid ka enda maa kolooniate usku, et kristlust sujuvalt edasi anda). Etnoloogia lätteks sai ka rahvuslus: enda kultuuri juurte otsimine ja selle väärtuse tõestamine. Kultuuri mõiste & olemus etnoloogias ja antropoloogias Ühtsed definintsiooni pole kultuurile siiani, 90ndatel loeti kokku ~400 erinevat definitsiooni. On püütud arendada Tyleri stiilis kokkuvõtvaid ja olemuslikke sõnastusi (White, Tylor). Teised loobusid defineerimisel pikkadest loeteludest (Herkovits) E. Tylor 1871: "Kultuur on kompleksne tervik, mis hõlmab inimese poolt ühiskonna liikmena omandatud oskusi ja harjumusi, nagu teadmised, uskumused, kunstid, moraal, seadused, tavad jpt
Kristeva, Julia - bulgaaria päritolu Prantsusmaa filosoof, kirjanduskriitik, psühhoanalüütik, semiootik, käsitlus oma ja võõra problemaatikast - vaatleb inimesele omaseid "oma" ja "võõra" piire erinevatel bioloogilise, psüühilise ja ühiskondlik-kultuurilise elu tasanditel. Kogu ajaloolist käsitlust läbib püüe leida kosmopolitismi - kus "oma" ja "võõra" piir hägustub - erinevaid vorme. Lévi-Strauss, Claude - prantsuse antropoloog, strukturalistliku meetodi rakendaja etnoloogias, Keel kui inimteadvust struktureeriv alus. Uuris ka müüdi struktuuri ja kasutas selleks binaarseid opositsioone. Lévi- Straussi järgi töötab inimaju alateadlike binaarsete opositsioonide põhimõttel. Taolised universaalsed kahest liikmest koosnevad vastandused ilmnevad sugulussüsteemides, müütides ning mujalgi kultuuris. Uuris põhjalikult nn primitiivseid ühiskondi ja peab inimkonna suurimaks väljakutseks hoida kultuurilist mitmekesisust.
Sellist autoriteedi tüüpi ei saa aga pärandada, sest sõltub isikust. Ähvardab kas mandumine mugavdub/kasvab üle mõneks teisteks autoriteedi tüübiks. Weber ei pidanud neid arenguastmeteks vaid lihtsalt ühiskonna tüüpideks. Durkheim käsitles ühiskonda, kus kõigel on oma koht ja religioon on selle segu mis kõik kokku liidab . Religioonil eufooriline roll e pakub lohutust ja toob hädadest välja. See hakkas mõjutama varasemate ühiskondade mõistmist. Etnoloogias vanade ühiskondadega tegelemise seisukohalt loobuti evolutsioonist ja rõhutati, et iga kultuur on universaalne ja nede ajaline järjestamine ja võrdluse põhjal mingi mudel loomine on naeuruväärne. Selle asemel tuleb tegeleda andmete kogumisega ja püüda sisse elade antud kultuuri mõtteviisi ja mitte tegelda nende klassifitseerimisega. Ameeriklane Franz Boas (9. juuli 1858 21. detsember 1942) selle suuna juhtivaid pooldajaid, keda
kaubanduskeskused paiknevad ümber vägivaldne ristiusustamine hävis transpordi areng paljude kultuuride suuline pärimus eurooplased õppisid tundma uusi taimi kartul, hävitati teadlikult põlisrahvaste esindajaid mais, tomat, kakao, vürtsid, tubakas riigid kurnavad end välja Hispaania ja uued teadmised bioloogias, etnoloogias, Portugal pööravad liiga suurt tähelepanu zooloogias ja filoloogias Avastused Portugali prints Henrique Meresõitja hakkas uurima Aafrika lääne rannikut potrugaallane Bartolomeu Diaz 1486 jõuab Aafrika lõunatippu Vesco da Gama 1498 jõuab Indiasse st. läheb Aafrika lõunatipust edasi Cristoph Columbus täpne päritolu teadmata 10 arvatavat sünnilinna 4 merereisi Ameerikasse arvas, et läheb Indiasse
lihtrahvast. Oma ühiskonna raamides alternatiivi uurimine: eliit uurib talurahvast. Motivatsiooniks rahvuse põhjendamine. Rahvusriigi tekkimise protsess oli toimumas või toimunud. Uuritakse lihtrahva kultuuri, et tõestada, ka meil on kultuur. Etnograafia: kõige eelneva sünonüüm. Eestis, (kuni 90ndateni) vanem termin, etnoloogia kohta. Etnoloogial ning etnograafial on aga peen mõistevahe. Etnograafia on mõeldud pidem kirjeldamisena: kirjeldatakse kultuurielemente, rahvaid. Etnoloogias on olulised aga võrdlemise aspektid, mõtestamine. Folkloristika: rahvaliku esteetika uurimine. Folkloristika on rohkem tekstikeskne, aga pole selget piiri folkoristika ja eelnimetatud teaduste vahel. Tänapäeval on uuritavad valdkonnad laienenud, huvigrupid on suurenenud. Selle mõtte, et teatud osas on kõik inimesed maailmas võrdsed, käis esimesena välja Adolf Bastian, kes ütles, et kõigil rahvastel on ajalugu. Tänapäeval nimetatakse seda
Kõik inimesed on võrdsed ja kõik kultuurid on võrdsed. Mis on kultuur? Keskne mõiste on kultuur. Mõtleme kultuurist millestki, mille on loonud ühiskonnas inimesed, kes on üle keskmise andekad. See on vähemuse privileeg. Kultuur on ühiskonna intellektuaalse tippkihi privileeg. Kultuuri mõiste on intellektuaalide seas väga pikka aega olnud valitsev. Kultuur on kõik inimtegevuse avaldused. Igapäevane elu ja argised tegevused kuulub ka kultuuri alla. Kultuuri mõiste on etnoloogias hästi avar. See pole koguaeg nii olnud kultuuriuurimise ajaloos. Ühiskonnas on kultuuriliselt kõrgemalt arenenud kihid ja enamik suurem mass on mittekultuurne. 2 võimalust, kuidas kultuuri mõista: 1) Kultuur on see, mida inimese poolt kõrgemalt hinnatakse 2) Kõik, mida inimesed on loonud, on kultuur See hakkas arenema 19.saj teisel poolel. 1871 inglise teadlane Edward Tylor esitas esimese antropoloogilise kultuuri definitsiooni: kultuuri uurimine kujunes professionaalseks teaduseks
Need tööaastad oli raske aeg depressioon ja üksindus. Kartis, et ei leia kunagi meest, kellega abielluda ning ei leia tööd, mis talle meeldiks. Lõpuks abiellus Stanley Benedictiga. Hakkas veelgi rohkem kirjutama, avaldas luuletusi. 1918.aastaks Ruth ja Stanley olid aga üksteisele üha võõramaks jäänud ning üksindus ja depressioon olid tagasi. Hakkas võtma loenguid (in New School for Social Research), tundes huvi haridusfilosoofia vastu. Kursus ,,Seks etnoloogias" inspireeris osalema rohkemates antropoloogia kursustes (õpetajaks Boase õpilane Alexander Goldenweiser) 1921. saatis Goldenweiser ta Columbia ülikooli, kus kirjutas oma doktoritöö teemal: ,,The Concept of the Guardian Spirit in North America" Hakkas ise ülikoolis õpetama ning kirjutas mitmeid etnograafiaid. Ruth Benedict oli lähedastes suhetes Margaret Meadiga. Olid mõlemad oma aja kuulsaimad ja mõjukaimad naisantropoloogid. Mõlemad olid kirglikud antropoloogid
• Väitis, et kõik kultuurielemendid funktsioneerivad mingi inimese va- jaduse rahuldamiseks ja on omavahel tihedalt seotud. 7. Briti strukturalistlik-funktsionaalne koolkond (Raddiffe-Brown) • käsitles vastuolu individualistliku ja kollektiivse lähenemise vahel. • Igal kombel-uskumusel on oma kindel funktsioon, mille eesmärgiks on ühiskonna sotsiaalse struktuuri säilitamine. 8. Materjalistlikud voolud etnoloogias • Uus evolutsionism — (Leslie White) energiakontseptsioon. Kultuuri aren- gut võib mõõta sellega, palju antud kultuur toodab energiat üle oma vaja- duste. • kultuuriökoloogia • kultuurimaterjalism (60ndad) • marxistlik antropoloogia (60-70ndad) 9. Uuemad teoreetilised suundumused alates 1960. aastast. Prantsuse strukturalism (Claude Levi-Strauss) ja kognitiivne (sümboli-) antropoloogia.
isiksuseomadusi, iseloomu ning kriminaalsust. Arendajaks sakslane Franz Joseph Gall 1800, oli populaarne 19.sajandil ning praegu nimetatakse seda pigem pseudoteaduseks. · Frenoloogia erineb kraniomeetriast, kuna viimane keskendub eelkõige kolju suurusele, raskusele kujule füsiognoomia. · Arvati, et mõlema teooria alusel saab teha kindlaks inimese intelligentsustaset ja iseloomuomadusi ning mõlemat kasutati väga palju antropoloogias ja etnoloogias ning vahel kasutati neid õigustamaks rassismi. Three extreme varieties of human physique (Sheldon et al. 1940). Sheldon väitis, et anatoomias peitub inimese saatus. Ta uskus, et kehaehitus aitab ennustada iseloomu ning iseloom ja kehatüüp on omavahel sõltuvad. Kuigi see teooria ei saanud populaarseks, annab see aimu inimeste tolleaegstest eelarvamustest paksude, kõhnade ja muskulatuursete inimeste kohta. Ja huvitav on see, et tegelikkuses elavad need stereotüübid siiani.
annaabi.ee 
