Etnoloogia ja kultuuriantropoloogia alused
Völkerkunde: võõraste rahvaste uurimine
Etnoloogia: Alguse saanud volkskunde-laadsest uurimusest, uuritakse talurahvast,
lihtrahvast. Oma ühiskonna raamides alternatiivi uurimine: eliit uurib talurahvast.
Motivatsiooniks rahvuse põhjendamine. Rahvusriigi tekkimise protsess oli toimumas
või toimunud. Uuritakse lihtrahva kultuuri, et tõestada, ka meil on kultuur.
Etnograafia: kõige eelneva sünonüüm. Eestis, (kuni 90ndateni) vanem termin,
etnoloogia kohta. Etnoloogial ning etnograafial on aga peen mõistevahe. Etnograafia
on mõeldud pidem kirjeldamisena: kirjeldatakse kultuurielemente, rahvaid.
Etnoloogias on olulised aga võrdlemise aspektid, mõtestamine.
Folkloristika: rahvaliku esteetika uurimine. Folkloristika on rohkem tekstikeskne,
aga pole selget piiri folkoristika ja eelnimetatud teaduste vahel.
Tänapäeval on uuritavad valdkonnad laienenud, huvigrupid on suurenenud.
Selle mõtte, et teatud osas on kõik inimesed maailmas võrdsed, käis esimesena välja
annaabi.ee 
