Ärkamisaja mõju meie rahvuskultuurile
Eesti rahvusliku ja kultuurilist ärkamisaja algust on dateeritud erinevalt. Seda on
seostatud esimese üldlaulupeoga 1869. aastal, 1860. aastate alguse püüdlustega, 1857.
aastaga, mil hakkas ilmuma J.V. Jannseni "Perno Postimees".
Peale majandusliku arengu ning sotsiaalsete, kui ka poliitiliste olude ajakohastumise,
virgutas rahvuslikku ärkamist uue kirjakultuuri sünd eestlaste endi etnilise eripära alusel,
tänu millele sai arenema hakata ka meie rahvuskultuur. Näiteks Euroopa etnitsistliku
koolkonna tuntuima esindaja Anthony D. Smithi käsituses ei kajasta rahvuslus mitte
üksnes poliitilist ideoloogiat, vaid eeskätt kultuuritaset, mistõttu ta peab täiesti
võimalikuks etnilise identiteedi kestmist läbi ajaloo ka ilma riikluseta (Smith A.D.
National Identity). Meie äratajate pikem eesmärk aga ise seda sel hetkel veel lõpuni
teadvustamata, oli siiski iseseisev vabariik - seda nii poliitilises, kui ka kultuurilises
mõttes.
annaabi.ee 
