(2) Omadused Etanool on iseloomuliku lõhnaga kergesti lenduv tuleohtlik vedelik. Ta seguneb veega igas vahekorras, moodustades negatiivse aseotroobi. Etanool põleb, moodustades CO2 ja vee: CH3CH2OH + 3O2 -> 2CO2 + 3H2O (1) Etanool on värvuseta, põletava, kõrvetava maitsega vedelik, mille sulamistemperatuur on -112 ºC ja keemistemperatuur 78 ºC. Etanool on veest kergem vedelik, sest tema tihedus on 0,794 g/cm³. (2) Ühendid: · Etanolaadid (naatriumetanolaat CH3-CH2ONa) · Etaani halogeenterivaadid (bromoeteen CH 2Br) · Eteen · Dietüüleeter · Etanaal (etüületanaat CH3-COO-CH2-CH3) (4) Kasutamine: · Alkohoolsed joogid · Hea lahusti (lahustab rasvu, valke, bensiini, aga ka näiteks joodi) · Värvi- ja lakitööstus 5 · Parfümeeriatööstus (odekolonnid, lõhnaõlid) · Ravimid (tinktuurid, eeter) · Indikaatorlahused (fenoolftaleiin)
Hapetest reageerib kergesti HNO3-ga → Tl(NO3)3, aeglasemalt H2SO4-ga, HCl-ga väga aeglaselt (tekib TlCl kaitsekiht) Kuumutamisel reageerib lihtainetega: S, Se, Te, P (→ Tl(I) ühendid), As-ga sulandub ühendit moodustamata Ei reageeri: H2, N2, NH3, C, Si, B, kuiva CO2-ga Tl soolad reageerivad paljude orgaanil. ainetega, moodustades alküül- ja arüülühendeid, kelaate jpm. Reageerib etanooliga → etanolaat, mis hüdrolüüsub veega (nagu leelismetallide etanolaadid): TlOC2H5 + H2O → TlOH + C2H5OH TlOH on kollakas leeliseline aine, mis reageerib CO2-ga, söövitab klaasi (nagu NaOH) Tl(I) ühendid on üldiselt püsivamad kui Tl(III)ühendid Tl(III) ühendeid saadakse sageli Tl(I) ühendite oksüdeerumisel, näit. TlCl + Cl2 → TlCl3 (kloorivesi) Paljudes ühendites esineb Tl üheaegselt kahes erinevas oksüdatsiooniastmes, näit. ühendis Tl3[TlCl6] – tallium(I)heksaklorotallaat(III)
annaabi.ee 
