Järgnevas tekstis tuleb juttu sellest, kuidas etanool muundub organismis, ning kuidas see meile kahjulik on. Etanool mõjub meie organismile kui mürk, kuna see tekitab joovet. Peamiselt kannatavad etanooli tarbimise all maks, süda, aju ja vereringe, ning sellest võib tekkida palju pöördumatuid tervisehädasid. Pikaaegsel etanooli tarbimisel võib tekkida ka sõltuvus, mida nimetatakse alkoholismiks. Etanooli tarbimisel muutub see organismis etanaaliks, see omakorda äädikhappeks ning lõpuks CO2-ks ja veeks. Etanool mõjutab inimese närvisüsteemi, ning see imendub ka meie verre. Inimestel on maos alkoholi-dehüdrogenaas, mis oksüdeerib etanooli. Kui meie organismil puuduks võime etanooli oksüdeerida, siis oleks alkohol inimestele väga ohtlik mürk. Alkoholi-dehüdrogenaasist tuleneb ka alkoholitaluvus, mis on meestel palju suurem, kuna naistel on mao alkoholi-dehüdrogenaasi aktiivsus palju madalam.
Tööleht Etanooli füsioloogiline toime ja alkohoolsed joogid 1) Loetle etanooli tootmise toorained toidu- ja ravimitööstuse jaoks V: Etanooli tootmise toorained toidu- ja ravimistööstuse jaoks: viinamarjad, puuviljad ja teised suhkrut või tärklist sisaldavad produktid. 2) Millised on etanooli bioloogilised ja keemilised protsessid inimorganismis? V: Inimese kehas oksüdeeritakse etanool etanaaliks, see omakorda ja märksa kiiremini äädikhappeks ning lõpuks CO2-ks ja veeks. 3) Mis on alkoholism? V: Alkoholism on haigus, mille puhul tekib organismil sõltuvus etanoolist. 4) Joobeastmed ja seosed etanooli kontsentratsiooniga veres. V: Alkoholi joobeastet määratakse vere etanoolisisaldusega. Alkoholisisaldust veres hinnatakse promillides (1 % = 10 ‰ ) 0,5-1,5‰ - kerge joove 1,5-2,5‰ - keskmine joove 2,5-3,5‰ - raske joove
Kaubanudses 5% vett ja 95% etanooli. Kui ei sisalda üldse vett on absoluutne etanool. Lahustab hästi: rasvu, piima, vaike, bensiini. Reag. Väga häsit vesinikhalogoniididega. Eraldab H2O seda nim. dehüdraatimiseks. ETANOOLI FÜSOLOOGILINE TOIME. Org on sellised molekulid mida nim. ensüümideks e. bioloogiline katalüsaator. Ensüümide toimel etanool oks. org mitmesugusteks ühenditeks. Peale mitmeid reaks. Laguneb CO2 ja veeauruks. Kõige pealt muutub etanool etanaaliks(mürgine).1 lagunemine toimub maksas, siis äädikhappeks mis jõuab makku ( 4-5 min pärast). Kõige rohkem on veres peale 1h . Kõik alks ei lagune org. ja väljub uriinis ja välja hingatava õhuga. 1promill on 0.1% Rasva tekitaja. Lahustub hästi uriinis, süljes, lootevees, sest vee sisaldus suur. Etanooli oks. org. tekib aldehüüd- mis on aktiivne keemiliselt, toksiline, kanserogeenne see põhjustab pohmelli. Pohmell on alko mürgitus. KOLME ALUSELINE ALKOHOL e. FENÜÜL
Mida pikem on aine süsinikahel, seda halvemini aine vees lahustub. 3) Fenoolide ja halogenoalkaanidega seotud keskkonnaprobleemid Eestis. Eesti põlevikivi tööstuse reostus on seotud just fenoolide sattumisega keskkonda. Halogenoalkaan freoon on keemiliselt väga püsiv ning õhku paisatuna on ta kaua aega muutumatu. Freoonid lõhuvad osoonikihti. 4) Alkoholide füsioloogiline toime ja käitumine organismis, alkoholijoobega seotud keemilised protsessid. Inimese kehas oksüdeeritakse etanool etanaaliks, see omakorda äädikhappeks ning lõpuks CO 2 ja H2O. Tavaliselt oksüdeerub oluline osa alkoholist maos ja verre imenduda jõudnud osa lagundatakse maksas. Enamus alkoholist lõhustub ja väljub verest maksa kaudu, vaid väike osa (10%) väljub uriini, hingeõhu ja higi kaudu. 5) Osata nimetada küsimuses 1 toodud aineklasside tähtsamaid esindajajd ja nende kasutusalasid. · Alkaani halogeenühendid e. halogenoalkaanid freoone kasutatakse aerosoolpakendites, kosmeetikavahendid.
Tööleht Etanooli füsioloogiline toime ja alkohoolsed joogid Kasutada materjale: 1) Õpik lk 75-78 2) http://alkoinfo.ee/ 1)Loetle etanooli tootmise toorained toidu- ja ravimitööstuse jaoks V: Eteen, sahhariidid 2)Millised on etanooli bioloogilised ja keemilised protsessid inimorganismis? V: Kehas oksüdeeritakse etanool etanaaliks. Etanaal oksüdeerub äädikhappeks ja süsihappegaasiks ja veeks. Enne organismist kadumist mõjustab etanool inimese närvisüsteemi. Etanool oksüdeeritakse ensüümi alkoholi-dehüdrogenaas toimel. 3)Mis on alkoholism? V: Alkoholism on haigus, mille puhul tekib organismil sõltuvus etanoolist. Väljakujunenud sõltuvust iseloomustab joomistung ja võimetus alkoholi tarvitamist kontrollida. Sama efekti saamiseks vajab inimene järjest suuremat kogust, sellega
Inimesega vahetult kokkupuutuv etanool peab olema valmistatud kääritamise teel. Käärimissegus on alkoholisisaldus 7-14%, sest siis hakkavad organismid oma heitainesse surema. Alkoholi tootmine sai alguse 11. sajandil Itaalias, 1485. aastal Eestis. ,,Spiritus vini" ehk veini vaim. Destillatsiooni teel on võimalik saada alkoholi, mis sisaldab 95,5% etanooli, 4,5% vett. Absoluutselt alkoholi saab vee keemilisel/füüsikalisel sidumisel. Etanool destilleeritakse inimese kehas etanaaliks äädikhappeks CO2 + H2O Organismis oksüdeeritakse alkoholi dehüdrogenaasi abil, mida leidub maos. Naiste alkoholitaluvus on väiksem, sest nende dehüdrogenaasi aktiivsus on 2-4 korda madalam. Etaandiool (HOCH2CH2OH) on tehnikas tuntud etüleenglükooli nime all. On kõrge keemistemperatuuriga, lahustub vees hästi ja tema vesilahused on madala külmumistemperatuuriga. Seetõttu kasutatakse teda antifriiside (automootorite jahutussegude) koostises. Propaantriool e
Seepärast tulebki eetriga ümberkäimisel äärmiselt ettevaatlik olla, sest pikemaajalisemal säilimisel moodustuvad eetripudelis peroksiiditaolised ained, mis võivad näiteks eetri destilleerimisel plahvatada. [1] Ühendid Kui asendada etanooli iga süsiniku juures üks vesiniku aatom hüdroksiid rühmaga, saame etaanglükooli, ehk etaandiooli, mille valemiks on HOCH2CH2OH. Etanooli oksüdeerumise korral muutub see etanaaliks. 1) METANOOL ehk puupiiritus (CH3OH) Metanool on värvuseta, nõrga lõhnaga vees hästi lahustuv vedelik, mis sulab -97 ºC ja keeb 65 ºC juures. Pikka aega toodeti metanooli puidu utmisel, mistõttu tuntakse teda ka puupiirituse nime all. Tänapäeval toodetakse metanooli sünteetiliselt süsinikoksiidi ja vesiniku juhtimisel üle katalüsaatorite (ZnO, Cr2O3) temperatuuril 350-400 ºC ja kõrgel rõhul ( 200-300 atm). [4] CO + 2H2 CH3OH
(puupiiritus) CH3OH · Värvuseta · Lõhnaga · Veega segunev · Vedelik a) Automootori kütus b) Hea lahusti värvidele ja lakkidele c) Lõhnained d) Värvained e) Mürkkemikaalid Etanool: (piiritus) CH3-CH2-OH · Värvuseta · Vedelik · Kõrvetava maitsega · Keemistemp. 70C · Lahustab rasva, vaiku, benseeni 19. Etanooli füsioloogiline toime. Ensüümide toimel oksüdeerub etanool organismis väga mitmeteks keemilisteks ühenditeks: · Etanaaliks(aldehüüd) · Oksüdeerub etaanhape · Oksüdeerub veel CO2 ja H2O Maks ja magu kahjustuvad. 20. Metanaal omadused ja kasutamine. 21. Mis on aminohapped? Orgaanilised ained, mis sisaldavad nii amino kui ka karboksüülrühma. 22. Valkude struktuurid Lineaarne, heeliks ehk spiraal, gloobul, kvarternaarne 23. Amiinide leidumine. Tekivad nii taime- kui loomaorganismides ainevahetuse protsessides ja samuti igasugusel kõdunemisel ja roiskumisel. 24
Alkoholi molekul koosneb süsivesinikrühmast ja hüdroksüülrühmast: Olenevalt sellest, millise süsinikuaatomi juures hüdroksüülrühm asetseb, jaotatakse alkohole primaarseteks, sekundaarseteks ja tertsiaarseteks. 3 2.Küllastumata alkoholid Lihtsaim küllastumata alkohol etenool, glütserool, vinüülalkohol on teoreetiline ühend, mis tekkemomendil asetub ümber etanaaliks. Ühendid, mis sisaldavad hüdroksüülrühma kaksiksidemetega seotud süsinikuaatomi juures, ei ole püsivad ja nad isomeeruvad iseenesest vastavateks aldehüüdideks või ketoonideks. (A.P.Ettekovi reegel): Sellised küllstumata alkohole võib vaadelda kui aldehüüdide ja ketoonide enoolvorme. Kuna alifaatsed aldehüüdid ja ketoonid on 14kcal/mol võrra püsivamad neile vastavatest enooseltest ühenditest, siis on tasakaal peaaegu täielikult nihkunud ketovormi suunas.
· Terava lõhnaga · Värvitud vedelikud / tahked ained · Lahustuvad hästi vees kõrgemad homoloogid ei lahustu · Kõigil keemisto üle 100oC · Reageerivad metallidega (alumiiniumkastrulid, kausid ja mahl) Tekivad: 1) Alklaanide oksüdeerumisel 2) Alkoholide oksüdeerumisel ( kui vein seisab lahtiselt --- veiniäädikas ) Etanool + O2 = veiniäädikas +H2O Veiniäädikas tekib ka organismis -alkohol oksüdeerub esmalt etanaaliks, siis äädikhappeks. Metaanhape ehk sipelghape HCOOH Varem toodeti sipelgatest. Sisaldavad: sipelgad, mesilaste mürk, nõgestes, kuuseokastes. · On terava lõhnaga · Ärritava toimega · Mürgine vedelik Kasutatakse: 1)Tekstiilitööstuses kangaste töötlemisel ja värvimisel, 2)Ravimite valmistamisel mesilasmürk 3)Lõhna- ja maitseainete tootmisel, 4) mesinikud kasutavad kahjurite tõrjeks mesitarudes Etaanhape ehk äädikhape CH3COOH
Seguneb igas vahekorras vee ja enamiku orgaaniliste lahustitega, vesilahuste destilleerimisel annab aseotroopse segu, mis sisaldab umbes 95.5% etanooli ja 4.5% vett. 100%list etanooli nim absoluutseks alkoholiks, seda on võimalik ainult saada erimenetlusel. Etanool on väga reageerimisvõimeline, osaleb eriti asendus ja elimineerumisreaktsioonides, moodistab alkoholaate, eetreid ja estreid, dehüdraatimisel annab eteeni, dehüdrogeenimisel annab etanaali, oksüdeerub etanaaliks ja etaanhappeks. Organismides imendub etanool kiiresti verre ja pidurdab ajukoore funktsioone, suurtes kogustes ja korduvalt manustatuna põhjustab alkoholimürgistust ja kalgendab valke. Etanooli saadakse eteeni otseselt või kaudselt hüdrateerides ning süsivesikuid kääritades, puidus sisalduv tselluloos hüdrolüüsitakse enne käritamist lahjade hapetega, tooraines sisalduv tärklis hüdrolüüsub ensümaatiliselt
annaabi.ee 
