Mõiste määramatus oma laiemas tähenduses väljendab kahtlust mõõtetulemuse kehtivuse kohta. ALLIKAD: Mõõtesuuruse puudulik määratlemine või määratluse puudulik realiseerimine; Puudulikud teadmised keskkonnatingimuste mõjust mõõtetoimingule; Mõõtekeskkonda iseloomustavate suuruste ebatäiuslik (osaline) mõõtmine; Mõõtjavead (lugemi võtmisel); Mõõtevahendi piiratud lahutusvõime või tundlikkuse lävi, Etalonide või etalonainete poolt reprodutseeritavatele väärtustele omistatud määramatused; Kirjandusest ja muudest välistest allikatest saadud konstantide ja suuruste ebatäpsed väärtused; Mõõtemeetodi ja -toimingu koosseisu kuuluvad lähendid ja eeldused; Identsete tingimuste korral kordusmõõtmistel saadud mõõdistes esinevad erinevused. Üheks oluliseks teguriks, mis mõjutab mõõtemääramatust on mõõteriista täpsus. Mõõteriista mõõtetäpsust
lineaarse kalibreerimise korral tundlikkus võrdub kalibreerimissirge tõusu väärtusega. Tõesus trueness ....meetodi omadus anda tulemusi, mis on lähedased tõelisele (aktsepteeritavale) väärtusele Peamiselt mõõtmisseeria keskmise tulemuse ja mõõdetava suuruse kokkuleppeliselt aktsepteeritud "tegeliku " väärtuse kokkulangevus. Hinnatakse süstemaatilise vea kaudu, näiteks katselaboritevahelise võrdluskatse, sertifitseeritud etalonainete vms abil. NB! Tõeline väärtus teadmata! Mõõdetava suuruse tõeline väärtus ei ole eksperimentaalselt täpselt määratav. Mõõtmisel saadud väärtus on o tõelise väärtuse hinnang o sisaldab teatud määramatust. Täpsus ja kordustäpsus Täpsus (accuracy) -tõesuse mõistes Kordustäpsus e. kokkulangevus (precision) - korduvmõõtmiste tulemuste kokkulangevuse mõistes ehk sama mõõdetava suuruse üksteisele järgnenud
Enne kalibreerimist tuleb seadmeid hoida eeltoodud keskkonna tingimustes senikaua kuni on tagatud kellindikaatori temperatuuri vastavus keskkonna temperatuuriga. Kalibreerimisel tuleb järgida seadme valmistaja poolt esitatud ohutusnõudeid. Kalibreerimisel abipersonali ei ole vaja. Mõjur on suurus, mis ei ole otseselt mõõteobjektiks, kuid siiski mõjutab mõõtetulemust.Mõjurid põhjustavad mõõdistes tahtmatult mõõtehälbeid. Mõjuriteks on seega etalonide, etalonainete ja mõõtmise lähteandmetega seotud suurused, millest võib sõltuda mõõtetulemus, aga ka niisugused suurused nagu ümbritseva mõõtekeskkonna temperatuur, õhurõhk ja niiskus. 15. KALIIBRITE KASUTAMINE TRÜKIPLAADI KONTROLLIMISE NÄITEL Lihtne vahend kõlblikkuse hindamiseks, läbiv kaliiber mõõdab max mõõdet ja mittelabiv kaliiber min mõõdet. (põhimõte selles, et kas pmst trükiplaat läheb selle nõela alt läbi või ei.) 16
vastata. Seega on määramatuse suuruse kohta käiv info hädavajalik mõõtetulemuse osa. Mõõtepraktikas on määramatusel palju võimalikke allikaid, millest võiks nimetada ebatäpsust skaalanäiduga mõõtevahendi lugemi võtmisel mõõtevahendi piiratud lahutusvõimet ja/või madalat tundlikkuse läve mõõtevahendi kaliibrimisel kasutatud etalonide ja etalonainete ebatäpseid väärtusi mõõteprotsessis vajalike konstantide ja parameetrite väärtuste ebatäpsust lähendeid ja eeldusi, mis kuuluvad mõõteprotseduuri ja meetodi koosseisu puudulikke teadmisi keskkonnatingimuste mõjust mõõteprotseduurile jne. Mõõtetulemuse määramatus koosneb paljudest komponentidest, mis jagatakse kahte tüüpkategooriasse:
jne. väärtuste vahemikku määramine, mille puhul see pikkus kehtib. Mõõtesuuruse puudulik def annab mõõtetulemuse määramatuse alati lisakomponendi, mis nõutava mõõtetäpsusega võrreldes võib sageli osutuda küllaltki oluliseks. 9. Mõjur Mõjur on suurus, mis ei ole otseselt mõõteobjektiks, kuid siiski mõjutab mõõtetulemust. Mõjurid põhjustavad mõõdistes tahtmatult mõõtehälbeid. Mõjuriteks on seega etalonide, etalonainete ja mõõtmise lähteandmetega seotud suurused, millest võib sõltuda mõõtetulemus, aga ka niisugused suurused nagu ümbritseva mõõtekeskkonna temperatuur, õhurõhk ja niiskus. 10.Ühik Ühik on täpselt def. suurus, mida leppelislt kasutatakse teiste sama liiki suuruste võrdlemiseks ja kvantitatiivseks iseloomustamiseks. Seega ühik on kasutusel samaliigiliste suuruste väärtuste väljendamiseks. Kuna ühik on samaliigiline