7. Kokku vett lähtelahuses mvesi = mlähtev + mH2O = 3,017 + 4,697 = 7,714 g M (H2O) = 2·1 + 16 = 18 nvesi = = = 0,4286 mol 8. Etüületanaati lähtelahuses metüület. =57,502 55,702= 1,800 g M (CH3COOC2H5) = 12+3·1+12+16+16+2·12+5·1 = 88 nvesi = = = 0,0205 mol 9. Tasakaalusegu tiitrimiseks kulunud 0,5100 M (n) NaOH VNaOH= = 63,35 mL VNaOH · CM, NaOH = nNaOH nNaOH = 63,35 · 10-3 · 0,5100 = 0,0323 mol 10. Etaanhappega reageerinud NaOH moolide arv (n = n2 n1) n = n2 n1 = 0,0323 0,0156 = 0,0167 mol 11. Etaanhappe moolide arv tasakaalusegus (n) etaanhappe moolide arv segus on sama, mis etaanhappega reageerinud NaOH moolide arv. Tabel. Katseandmete töötlus I ja II kolvi keskmine 5 mL 3M (3n) HCl lahuse 5,266 g mass 5 mL 3M (3n) HCl tiitrimiseks kulunud 0,5100 M (n) NaOH 30,6 mL 0,0156 mol (n1) HCl mass
viidav vesi Lähtelahusesse 0 g 0 mol lisatud vesi Kokku vett 4,668 g 0,259 mol lähtelahuses Etanooli 0,763 g 0,0166 mol lähtelahuses Etüületanaati 3,52 g 0,04 mol lähtelahuses Etaanhapet 0 g 0 mol lähtelahuses Tasakaalusegu tiitrimiseks kulunud 0,5180 M (n) 71,55 mL 0,0369 mol (n2) NaOH Etaanhappega reageerinud NaOH moolide arv (n = n2 n1) 0,0212 mol Etaanhappe moolide arv tasakaalusegus (n) 0,0212 mol Tasakaalusegu koostise arvutus: Aine Mooli Reageerib ära Tekib Tasakaalus lähtelahuses moole Etaanhape /segu g/ -- 0,0212 0,0212 Etanool 0,0166 -- 0.0212 0
Kuna EHCl = MHCl, siis mH 2 O=5,214 0,573=4,641 g Seega on HCl-ga sisseviidud vee hulk n NaOH =C nV =0,51600,03045=0,0157 mol III ja IV kolb HCl lahusega lähtelahusesse viidav vee moolide arv: m 4,641 n= = =0,257 mol M 18 Lähtelahuses etanooli moolide arv: m 0,764 n= = =0,0166 mol M 46 Etüületanaati lähtelahuses moolides: m 3,51 n= = =0,039 mol M 88 Etaanhappega reageerinud NaOH moolide arv (n = n2 n1): 0,0369-0,0157 = 0,0212 mol Tasakaalusegus etaanhappe tiitrimiseks kulunud NaOH ml ja moolide arv: VNaOH=71,55ml-30,45=41,1ml n=ekv=C n ( NaOH )V NaOH = 0,51600,04110=0,0212mol Tasakaalukonstant 2014 xCH3COOC2 H 5 x H 2O K x xCH3COOH xC2 H 2OH 0,01780,2378
keskmine HCl lahusega lähtelahusesse 4,985 g 0,277 mol viidav vesi Lähtelahusesse 0 g 0 mol lisatud vesi Kokku vett 4,985 g 0,277 mol lähtelahuses Etanooli 0,7 g 0,0152 mol lähtelahuses Etüületanaati 3,562 g 0,0404 mol lähtelahuses Tasakaalusegu 72,2 mL 0,0373 mol (n2) tiitrimiseks kulunud 0,5160 M (n) NaOH Etaanhappega reageerinud NaOH moolide arv (n = n2 n1) 0,0241 mol Etaanhappe moolide arv tasakaalusegus 0,0241 mol (n) Tabel. Tasakaalusegu koostise arvutus Aine Mooli Reageerib ära Tekib Tasakaalus moole lähtelahuses Etaanhape - - 0,0241 0,0241
497 Etanooli lähtelahuses 0 Etüületanaati lähtelahuses 1.711 Etaanhapet lähtelahuses 0 Tasakaalusegu tiitrimiseks kulunud 0,514M 60.500 NaOH Etaanhappega reageerinud NaOH moolide arv Etaanhappe moolide arv tasakaalusegus Tabel 2 Tasakaalusegu koostise arvutus kogus(mol) g Aine etaanhape ml 0.016 etanool
Reaktiivid: 0,05-0,1M HCl kontroll-lahus, täpse kontsentratsiooniga NaOH standardlahus, ~0,01M NH3H2O lahus, 2M HCl, CH3COOH ja NH3H2O lahused, küllastunud KCl lahus, SbCl3 lahus, konts HCl või H2SO4, universaalindikaatorpaber, fenoolftaleiin, metüülpunane, Zn-graanulid tahked soolad: Al2(SO4)3, NaCl, Na2CO3, Na2SO3, NH4Cl, CH3COONa, CH3COONH4 1. Tugevate ja nõrkade elektrolüütide keemiline aktiivsus katseklaas 2-3 ml soolhappega katseklaas 2-3 ml etaanhappega Katseklaaside kuumutamisel toimus energilisem reaktsioon soolhappega katseklaasis. Soolhape on tugevam hape, on lahuses täielikult dissotsieerunud. 2. Tasakaal nõrga happe ja nõrga aluse lahuses 4-5 ml veele lisati 3-4 tilka 2M CH3COOH lahust ja 1-2 tilka metüülpunast. Lahus muutus vaarikapunaseks. Lahus jagati kaheks, ühele osale lisati tahket CH3COONa. Lahus muutus oranzikaks.
Elementide keemia Laboratoorse töö 1 Esimese rühma katioonide tõestusreaktsioonid. P1.1 Tõestusreaktsioonid Pb2+ -ioonide tõestusreaktsioonid a) Cl -ioonidega moodustub valge pliikloriidi sade: Pb2+ + 2Cl PbCl2 Pb(NO3)2 + 2HCl PbCl2 + 2HNO3 b) I -ioonidega (lisada 1 tilk) moodustub kollane pliijodiidi sade: Pb2+ + 2I PbI2 Pb(NO3)2 + 2KI PbI2 + 2KNO3 Sademe kuumutamisel etaanhappega hapestatud vees ning seejärel jahutades eraldub PbI2 kuldsete lehekestena. c) CrO42 -ioonidega moodustub kollane pliikromaadi sade: Pb2+ + CrO42 PbCrO4 Pb(NO3)2 + K2CrO4 PbCrO4 + K2NO3 Sade lahustub NaOH lahuses moodustades tetrahüdroksoplumbaatiooni, sade kaob: PbCrO4 + 4OH [Pb(OH)4]2 + CrO42 Ag+ -ioonide tõestusreaktsioonid a) Cl -ioonidega moodustub valge hõbekloriidi sade Ag+ + Cl AgCl AgNO3 + HCl AgCl + HNO3
Selleks võtta pestud ja destilleeritud veega loputatud katseklaasi puhta pipetiga või pipetiga, mis on selle lahuse jaoks ette nähtud, mõned tilgad vastavat katiooni sisaldavat lahust (aniooniks nitraatioon) ning lisada mõned tilgad tõestusreaktiivi. 1.1 Pb2+ -ioonide tõestusreaktsioonid a) Cl -ioonidega Pb2+ + 2Cl- PbCl2 Moodustub valge sade, mis lahustub soojas vees. b) I -ioonidega Pb2+ 2I- PbI2 Tekib kollane PbI2 sade. Sade lahustatakse vesivannil etaanhappega hapestatud vees, jahutada kraanivee all. Aeglasel jahtumisel eraldub PbI 2 sade uuesti kuldsete sädelevate lehekestena. Kiirel jahtumisel aga eraldub sade kuldselt helkiva peenekristalse sademena. Jahutamisel tekkisid kuldsed sädemekristallid. c) CrO42- - ioonidega Pb2+ + CrO42- PbCrO4 Moodustub kollane pliikromaadi sade, mis NaOH lahuses, moodustades tetrahüdroksoplumbaatiooni. PbCrO4 + 4OH [Pb(OH)4]2 + CrO42- 1.2 Ag+ -ioonide tõestusreaktsioonid
benseenOH + KOH > benseenOK + H2O benseenOH + 3Br2 > benseenOHBrBrBr + 3HBr 4. cis ja trans isomeeria cis isomeeria tasapinnaliselt kujutatult on CH3 rühmad mülemad üleval trans isomeeria - -''- üks üleval teine all e. Diagonaalis 5. Heterotsüklilised ühendid tsükli ahelas on mõni teine aatom peale C. Morfiin eraldatakse mooni kupardest. Tugev valuvaigisti, tekitab sõltuvust ja kahjustab tervist. Heroiin tugevam toime kui morfiinil. Morfiini OH-rühmad on asendatud etaanhappega. Kofeiin kõrvaldab uimasuse ja taastab erksuse, levinuim psühhoaktiivne aine maailmas. Nikotiin kantserogeenne toime Antiseptik hävitab mikroobe Amfetamiin Narkolepsia, aktiivsushäire raviks, kaalulangetamiseks, söögiisu vähendamiseks, mõnuaine ja doping. C3H14N Teratogeenne toime loote vääraereng, immuunsusteemi kahjustav Kantserogeenne toime vähkitekitav Dioksiinid 2 benseenituuma O-ga ühendatud. Kogunevad maksa ja kahjustavad seda.
908 g Lähtelahusesse lisatud vesi 0 Kokku vett lähtelahuses 4.908 g Etanooli lähtelahuses 0.686 Etüületanaati lähtelahuses 3.519 Etaanhapet lähtelahuses - Tasakaalusegu tiitrimiseks kulunud 69.45 mL 0.5160M NaOH Etaanhappega reageerinud NaOH - moolide arv (n = n2 - n1) Etaanhappe moolide arv - tasakaalusegus (n) Tabel 2 Aine Mooli lähtelahuses Etaanhape (C2H5OH (v)) 0 Etanool (CH3COOH (v)) 0
Esimese rühma katioonide eraldamise ja tõestamise skeem: Tõestusreaktsioonid: Pb2+ - ioonide tõestusreaktsioonid a) Cl- - ioonidega Plii(II) nitraadile lisasin kaaliumkloriidi, tekkis valge pliikloriidi sade, mis lahustus soojas vees. Pb2+ + Cl- PbCl2 b) I- - ioonidega Plii(II)nitraadi lahusele lisasin kaaliumjodiidi, tekkis kollane pliijodiidi sade. Tekkinud sade lahustasin vesivannil kuumutades etaanhappega hapestatud vees ning jahutasin kraanivee all. Kiire jahutamise tõttu eraldus sade kuldselt helkiva peenekristallse sademena. Pb2+ + I- PbI2 c) CrO42- - ioonidega Plii(II) nitraadile lisasin kaaliumkromaati, tekkis kollane pliikromaadi sade. Pb2+ + CrO42- PbCrO4 Sade lahustus NaOH lahuses moodustades tetrahüdroksoplumbaatiooni. PbCrO4 + 4OH- [Pb(OH)4]2- + CrO42- Ag+ - ioonide tõestusreaktsioonid
5 m1 3n HCl tiitrimiseks kulunud 0,5320n NaOH ml arv 27,5 28,0 27,75 27,75 0,5290n NaOH ml arv Tasakaalusegu tiitrimiseks kulunud 0,5320n NaOH ml arv 27,75 27,75 0,5290n NaOH ml arv 56,5 56,6 Tasakaalusegus etaanhappe -- -- 28,75 28,85 tiitrimiseks kulunud NaOH ml arv Tasakaalusegus etaanhappega -- -- 0,0152 0,0153 reageerinud NaOH moolide arv Etaanhapet tasakaalusegus mooli -- -- 0,0152 0,0152 Reaktsioonilahuse koostis: Aine Mooli Reageerib ära Tekib Tasakaalus lähtelahuses moole
konts. HCl lahus, KI lahus, K2CrO4 lahus, 2M NH3 H2O lahus, Hg2(NO3)2 lahus, Esimese rühma katioonide tõestusreaktsioonid. P1.1 Tõestusreaktsioonid Pb2+ -ioonide tõestusreaktsioonid a) Cl -ioonidega moodustub valge pliikloriidi sade: Pb2+ + 2Cl PbCl2 Pb(NO3)2 + 2HCl PbCl2 + 2HNO3 b) I -ioonidega (lisada 1 tilk) moodustub kollane pliijodiidi sade: Pb2+ + 2I PbI2 Pb(NO3)2 + 2KI PbI2 + 2KNO3 Sademe kuumutamisel etaanhappega hapestatud vees ning seejärel jahutades eraldub PbI2 kuldsete lehekestena. c) CrO42 -ioonidega moodustub kollane pliikromaadi sade: Pb2+ + CrO42 PbCrO4 Pb(NO3)2 + K2CrO4 PbCrO4 + K2NO3 Sade lahustub NaOH lahuses moodustades tetrahüdroksüplumbaatiooni, sade kaob: PbCrO4 + 4OH [Pb(OH)4]2 + CrO42 Ag+ -ioonide tõestusreaktsioonid a) Cl -ioonidega moodustub valge hõbekloriidi sade Ag+ + Cl AgCl AgNO3 + HCl AgCl + HNO3
1. Esimese rühma katioonide tõestusreaktsioonid Kõigi reaktsioonide puhul võtsin ca 1 ml iga ainet (kui polnud täpsustust kirjas). Pb2+ - ioonide tõestusreaktsioonid 1) Pb(NO3)2 + 2 HCl PbCl2 + 2 HNO3 Kloori-ioonidega moodustus tihe valge pliikloriidi sade, mis kuumutamisel kadus. 2) Pb(NO3)2 + 2 KI PbI2 + 2 KNO3 Joodi-ioonidega moodustus väga intensiivset kollast värvi pliijodiidi sade. Lahustasin sademe vesivannil kuumutamisega etaanhappega hapestatud vees, seejärel jätsin lahuse jahtuma. Pliijodiidi sade eraldus uuesti kuldsete sädelevate lehekestena (kiirel jahtumisel tekib kuldne helkiv peenekristalne sade). 3) K2CrO4 + Pb(NO3)2 PbCrO4 + 2 KNO3 Sadenes kollane pliikromaadi puru. Lahustasin sademe leelise (NaOH) lahuses, kus see moodustas tetrahüdroksoplumbaatiooni. PbCrO4 + 4 OH- [Pb(OH)4]2- + CrO4 2- Ag+ - ioonide tõestusreaktsioonid 1) AgNO3 + HCl AgCl + HNO3
1.Tõestusreaktsioonid Pb2+ tõestusreaktsioonid a) Cl–-ioonidega moodustub 2M HCl toimel valge pliikloriidi sade: Pb2+ + 2Cl– → PbCl2 ↓ Sade lahustub soojas vees. b) I–-ioonidega (kasutasin KI lahust) (lisada 1 tilk) moodustub kollane pliijodiidi sade: Pb2+ + 2I– → PbI2 ↓ I –-ioonide liiaga võib moodustuda lahustuv kompleksanioon: PbI2 + 2I– → [PbI4]2– Tekkinud kollane PbI2 sade lahustan vesivannil kuumutamisega etaanhappega hapestatud vees ja jahutan seejärel kraanivee all. PbI 2 sade eraldub uuesti kuldselt sädelevate peenete kristallidena. c) CrO42–-ioonidega (kasutasin K2CrO4 lahust) moodustub neutraalses või nõrgalt happelises keskkonnas kollane pliikromaadi sade: Pb2+ + CrO42– → PbCrO4 ↓ Sade lahustub NaOH lahuses moodustades tetrahüdroksoplumbaatiooni: PbCrO4 + 4OH– → [Pb(OH)4]2– + CrO42– Ag+ tõestusreaktsioonid
Kasutatud töövahendid: pipett, puhtad katseklaasid Kasutatud ained: 2M HCl, 0,25M KI, 0,2M K2CrO4 Tõestusreaktsioonid Pb2+ -ioonide tõestusreaktsioonid 1) Cl-ioonidega moodustub valge tihe pliikloriidi sade: Pb2+ + 2Cl PbCl2 Pb(NO3)2 + 2HCl PbCl2 + 2HNO3 2) I-ioonidega (lisada 1 tilk) moodustub intensiivne kollane pliijodiidi sade: Pb2+ + 2I PbI2 Pb(NO3)2 + 2KI PbI2 + 2KNO3 Kuumutasin sademe 2M etaanhappega hapestatud vees, seejärel kiiresti jahutasin ning eraldus kuldselt helkiva peenekristalliline PbI2 sade. 3) CrO42-ioonidega moodustub kollane pliikromaadi sade: Pb2+ + CrO42 PbCrO4 Pb(NO3)2 + K2CrO4 PbCrO4 + 2K2NO3 Sade lahustub NaOH lahuses moodustades tetrahüdroksoplumbaatiooni, sade kaob, lahus on värvitu: PbCrO4 + 4OH [Pb(OH)4]2 + CrO42 Ag + -ioonide tõestusreaktsioonid 1) Cl-ioonidega moodustub valge hõbekloriidi sade Ag+ + Cl AgCl AgNO3 + HCl AgCl + HNO3
257 mol Lähtelahusesse lisatud vesi 0.965 g 0.0536 mol Kokku vett lähtelahuses 5.594 g 0.311 mol Etanooli lähtelahuses - g - mol Etüületanaati lähtelahuses 4.239 g 0.0482 mol Etaanhapet lähtelahuses - g - mol Tasakaalusegu tiitrimiseks kulunud 0,500 M NaOH 94.65 mL 0.0473 mol(n2) Etaanhappega reageerinud NaOH moolide arv (n=n2-n1) 0.0314 mol Etaanhappe moolide arv tasakaalusegus (n) 0.0314 mol 239 g 0M 0,500 M Tabel 2 Tasakaalusegu koostise arvutus Aine Mooli lähtelahuses Reageerib ära Etaanhape - - Etanool - -
lisatud vesi Kokku vett 6,574 g 0,365 mol lähtelahuses Etanooli - g - mol lähtelahuses Etüületanaati 2,686 g 0,03 mol lähtelahuses Etaanhapet - g - mol lähtelahuses Tasakaalusegu 71 mL 0,037 mol (n2) tiitrimiseks kulunud 0,5180M (n) NaOH Etaanhappega reageerinud NaOH moolide arv (n = n2 n1) 0,0203 mol Etaanhappe moolide arv tasakaalusegus 0,0203 mol(n) Tabel. Tasakaalusegu koostise arvutus Aine Mooli Reageerib ära Tekib Tasakaalus moole lähtelahuses
Sellest tingituna valgumolekulid agregeeruvad hõlpsasti ning sadestuvad lahusest välja. Seevastu pI- st oluliselt erineva pH väärtusega keskkonnas agregatsiooni ja väljasadestumist ei toimu. Töö käik Kahte katseklaasi valatakse kummassegi 2ml munavalgu lahust. Ühte katseklaasi lisatakse 1ml kontsentreeritud etaanhapet. Mõlemat katseklaasi kuumutatakse keeval vesivannil. Ainult munavalgega katseklaasis sadestub valk välja, kuid etaanhappega valk ei sadestu. Järeldus Etaanhapet lisades muutus lahuse pH selliseks, et valgus agregatsiooni ei toimu ja valk ei sadene. 1.1.8. Valkude sadestamine orgaaniliste lahustitega Etanool, atsetoon jt veega segunevad orgaanilised solvendid kutsuvad valgus esile aminohapete apolaarsete radikaalide pöördumise molekulide välispinnale. Toimub valgu dehüdratiseerumine, mistõttu valk sadestub lahusest välja. Kui lahustit lisada ettevaatlikult ja katseklaasi sisu
Vajalik pH on 9,0-9,3 (ammooniumpuhver).Sadestamine toimub kuumast lahusest.Võta katseklaasi ~2 cm3 uuritavat lahust, lisa ammooniumpuhvrit ja kontrolli pH.Seejärel lisa sadestusreaktiiv (~2 cm3).Sega klaaspulgaga ja kuumuta (ettevaatust keemistõugetega! ).Tsentrifuugi (2 võrdselt täidetud tsentrifuugiklaasi! ).Kontrolli sadestamise täielikkust, vajadusel korda sadestamist. .Eralda sade (II rühm) tsentrifugaadist (I rühm). Pese sade dest. veega.Lahusta sade minimaalse koguse 2M etaanhappega CH3COOH (vajadusel soojenda).Saadud lahust kasuta ioonide tõestamiseks. Baariumioonide Ba+2 tõestamine. Kaaliumkromaadi K2CrO4 toimel etanaatpuhvris (CH3COOH+CH3COONa, pH=4-5) tekib kollane kristalne BaCrO4 sade.Võta klaasplaadile tilk uuritavat lahust,lisa tilk etanaatpuhvrit ja tilk reaktiivi.Kollase kristalse sademe teke (mis ei lahustu tilga etaanhappe CH3COOH toimel) tõestab Ba+2-ioonide olemasolu. Ba+2 + CrO4-2 BaCrO4 Strontsiumioonide Sr+2 tõestamine.
Teine keskkond, milles tselluloos lahustub, on vask(II)hüdroksiidi lahus ammoniaagi vesilahuses. Tselluloos annab vaskioonidega kompleksühendi, mis vees lahustub. Muus suhtes on vaskammoniaaksiidi valmistamine samasugune kui viskoossiidi korralgi. Kõige tähtsam võtetest, millega kujundatakse ümber tselluloosi, et muuta teda lahustuvaks on tema esterdamine etaanhappe anhüdriidiga. Sel viisil saadakse kiud, mida tuntakse kui atsetaatkiudu. Atsetaatkiud on etaanhappega (äädikhappega) esterdatud tselluloos, mille elementaarlüli kohta tuleb 4 6 atsüülrühma. 3(CH3CO)2O -O-C6H7O(OH)3 -------------- -O-C6H7O(OCOCH3)3- Saadus on triatsetüültselluloos (tselluloosi triatsetaat), milles kõik tselluloosi hüdroksüülrühmad on esterdatud (hüdroksüülrühmade vesinikud on asendatud atsetüülrühmadega CH3CO-). Triatsetaat läheb kas kohe otse tehiskiu tootmiseks või hüdrolüüsitakse osa esterrühmi ära, nii et saadakse
annaabi.ee 
