Märkimisväärne oli “Rütmikute” koosseis, sest kõik selle liikmed-Arne Oit, Uno Naissoo, Valter Ojakäär, Gennadi Podelski, Erich Kõlar, Vallo Järvi-on hiljem mõjutanud eesti popmuusika arengut. 1949 aasta tõi muutusi, mil algas Külm sõdaNõukogude Liidu ja läänemaailma vahel. Kõik sealne kuulutati halvaks ja kahjulikuks. Keelatud oli mängida saksofoni.Eesti Raadio orkestrist visati välja kõik saksofonid. Ka nimetus muudeti Eesti Raadio Estraadiorkestriks. Džässmuusikutel tuli hakata tegutsema salaja. Paljud noored džässihuvilised koondusid Uno Naissoo eestvedamisel loodud Swing Club’i. Rock’n’roll’i tulek E estisse muutus mõeldamatuks. Kontaktid välismaailmaga 1950- ndate aastate keskel peaaegu puudusid. Seepärast on mõistetav, miks rock’n’roll’i esimene tõusulaine U S A-s möödus Eesti popmuusikast sinna jälgi jätmata. Märgatavat mõju hakkasid avaldama alles 60-ndate aastate briti biitansamblid.
orkestreid- Kuldne 7 , Rtmikud, Mikid . Mrkimisvrne oli Rtmikute koosseis, sest kik selle liikmed- Arne Oit, Uno Naissoo, Valter Ojakr, Gennadi Podelski, Erich Klar, Vallo Jrvi- on hiljem hel vi teisel viisil mjutanud eesti popmuusika arengut. Muutuse ti 1949 aasta, mil algas nn. Klm sda Nukogude Liidu ja lnemaailma vahel. Kik sealne kuulutati halvaks ja kahjulikuks. Keelatud oli mngida saksofoni- Eesti Raadio orkestrist visati vlja kik saksofonid. Ka nimetus muudeti Eesti Raadio Estraadiorkestriks. Jazzmuusikutel tuli hakata tegutsema n-. pranda all. Paljud noored jazzihuvilised koondusid Uno Naissoo eestvedamisel loodud Swing Clubi. Tingimustes, kus juba jazz oli plu all, m uutus rocknrolli tulek E estisse meldamatuks. Kontaktid vlismaailmaga 1950-ndate aastate keskel peaaegu puudusid. Seeprast on mistetav, miks rocknrolli esim ene tusulaine USA -s mdus eesti popmuusikast sinna jlgi jtmata. Mrgatavat mju hakkasid avaldama alles 60- ndate aastate briti biitansamblid.
- Selles osalesid Boris Kõrver ja Raimond Valge. - Raimond Valgest kujunes eesti jazz-ja popmuusika legend. - Pärast II maailmasõda innustasid Eesti muusikuid Ameerika filmid ja nendes esitatud jazz- muusika. - Bigbänd Merry Pipers. - Ansambel Rütmikud. - Külma sõja ajal keelustati jazz. - Eesti Raadio jazz-orkestr nimetati ümber Eesti Raadio Estraadiorkestriks. - Jazz muusikute tegevus kolis nö põranda alla. - Uno Naissoo loodud Swing Club. - 1950. Muutus asi leebemaks. (jazz-ansambel Kevad, Stuudio 8, Mickeys jne) - 1960 muutusid regulaarseks Tallinna rahvusvahelised jazz’i-festivalid. - Charles Lloydi kvartett tekitas pahameelt ja Moskva keelas Tallina festivalide korraldamise pikkadeks aastateks. - 1970 hakkasid paljud tegema hoopis rock- ja popmuusikat.
M ärkim isväärne oli “R ütm ikute” koosseis, sest kõik selle liikmed- Arne Oit, Uno Naissoo, Valter Ojakäär, Gennadi Podelski, Erich Kõlar, Vallo Järvi- on hiljem ühel või teisel viisil mõjutanud eesti popmuusika arengut. Muutuse tõi 1949 aasta, mil algas nn. Külm sõda Nõukogude Liidu ja läänemaailma vahel. Kõik sealne kuulutati halvaks ja kahjulikuks. Keelatud oli mängida saksofoni- Eesti Raadio orkestrist visati välja kõik saksofonid. Ka nimetus muudeti Eesti Raadio Estraadiorkestriks. Jazzmuusikutel tuli hakata tegutsema n-ö. põranda all. Paljud noored jazzihuvilised koondusid Uno Naissoo eestvedamisel loodud Swing C lu b ’i. T ingim ustes, kus juba jazz oli põlu all, m uutus rock’n’roll’i tulek E estisse mõeldamatuks. Kontaktid välismaailmaga 1950-ndate aastate keskel peaaegu puudusid. S eepärast on m õistetav, m iks rock’n’roll’i esim ene tõusulaine U S A -s möödus eesti popmuusikast sinna jälgi jätmata. Märgatavat mõju hakkasid avaldama