Helgi Sallo on sündinud 10. augustil 1941. aastal Tallinnas. Ta lõpetas Tallinna 17. Keskkooli ja asus õppima kokaks. Hiljem õppis ta näitlemist Teatriühingu lavakunstistuudios, mille lõpetas aastal 1965 ja laulmist 1967.69. aastal Tallinna Riiklikus Konservatooriumis lauljate ettevalmistusosakonnas. Ta oli Estonia solist aastatel 196497 ja aastast 1997 ka näitejuht. Levisolistina debüteeris 1967. aastal ETV saatesarjas ,,Horoskoop", seal oli ta estraadilaulu võistluskontsertidel võidulaulu esitaja 1968. aastal (V. Ojakääru ,,Olematu laul"), 1969. aastal (E. Tambergi ,,Kordan sinu nime"), 1970. aastal (koos Heli Läätsega V. Ignatjevi ,,Rongisõit") ja 1971. aastal (V. Ignatjevi ,,Täna sain kuusteist"). 1971. aastal saavutas ta estraadilauljate võistlusel naislauljate seas esikoha. Tal on palju salvestisi ER-is, kogumikplaatidel, CD- del ja teistel helikandjatel. Temast on tehtud arvukalt telesaateid (,,Helgi
hulk vettind räbalaid on taevas reas. Teed märga, porist lirtsuvat ma käin, ees verrekastetuna punab haab. Teed märga, porist lirtsuvat ma käin, veel niipea lõpule ta, raisk, ei saa. Veel leidub luulekogus selliseid luuletusi, mis sinna justkui ei sobiks kuna nendes ei ole loodusest juttugi. Need luuletused on ,,Pööripäevakukk" ja ,, ,,Ood algebrale". Luuletuse ,,Võta mind lehtede varju!"(1962) järgi lõi helilooja Olav Ehala hiljem ühe tuntuma eesti estraadilaulu. Tahaksin pihlapuu rüppe, okstesse varjata pea. Tahaksin pihlapuu rüppe, puhata oleks seal hea. /.../ ,,Rängast rõõmust" (1982) See luulekogu erineb täielikult autori debüütkogust. Luuletused on raskestimõistetavad ning meeleolu on sünge ja tõsine. Väga selgelt on tunda luuletaja arengut ning tema pilgu avardumist sotsiaalsete probleemide nägemiseks. Luulekogu räägibki isamaast ja selle muredest. Luuletused on täis vastupanu ja kriitikat.
annaabi.ee 
