elava liikumise pildiga. Aastal 1878 Leland Stanfordi sponsorluse all pildistas Eadweard Muybridge kiiresti liikuvat hobust nimega "Occident". Ta kasutades selles 12 seeria stereoskoopilist kaamerat. Samuti kasutas ta enda loomaperiskoope, et näidata oma liikuvaid pilte publikule, valmistades sellest hallist kõige esimese kommertsiaalse teatri. Tolle aja filme nähti põhiliselt ajutistes poe eesruumides ja liikuvate väljapanekutena või vaatustena varietee-, estraadietendustes. Film võis olla alla minuti pikk ja võis tavaliselt endast kujutada vaid ühte stseeni, tõeline või lavastatud, igapäevaelust, avalik sündmus, spordisündmus. Inimesed said uusi ja vajalikke teadmisi liikuvate piltide olemasolu tõttu. Kahjuks oli vähe kinolikku tehnikat, monteerimist ja tavaliselt puudus ka kaamera liikumine. Kuid realistlikult liikuvate fotode uudsus oli piisav liikuvate piltide tööstusele. Inimesed hakkasid üha rohkem väärtustama filminduse olulisust
Berliinis Max ja Emil Skladanowsky poolt, kes projekteerisid enda aparaati "bioskoop" välguvaba sisetrepiga konstruktsioon. 1. november kuni 31 nov. 1895 aastal. Kuni hilis maini 1895 oli Lauste USA-s oma eidoskoobiga mille ta avastas Lathami pere pärast. Esimene avalik esitamine filmis üldse toimus tänu Jean Aimele "Acme"Le Roy, prantsuse fotograafile. Tolle aja filme nähti põhiliselt ajutistes poe eesruumides ja liikuvate väljapanekutena või vaatustena varietee-, estraadietendustes. Film võis olla alla minuti pikk ja võis tavaliselt endast kujutada vaid 1 stseeni, tõeline või lavastatud, igapäevaelust, avalik sündmus, spordisündmus või slapstick. Filmis oli vähe kinolikku tehnikat, vähe oli monteerimist ja tavaliselt puudus ka kaamera liikumine ja igavad, näitlejalikud (ebaehtsad) kompositsioonid. Kuid realistlikult liikuvate fotode uudsus oli piisav liikuvate piltide tööstusele kiire areng enne sajandi lõppu, nii riikides/maades kui maailmas.
bigbändi "Kalev". Valter Ojakäär on tutvustanud aastakümneid levi- ja dzässmuusikat ajakirjanduses, raadios ja televisioonis. Heli Lääts Heli Lääts sündis 24.06.1932 Kuressaares ning on eesti laulja. Aastal 1960 lõpetas Lääts Tallinna Riikliku Konservatooriumi lauluerialal, õppides Tiit Kuusiku klassis. Aastail 1957 1987 oli ENSV Riikliku Filharmoonia solist, 19661974 sealsamas estraadistuudio lauluõpetaja. Ta on üles astunud estraadi- ja kammerlauljana, osalenud estraadietendustes ja laulnud lastelaulu. Ta on salvestanud oma laule heliplaatidele ja Eesti Raadiole. Tema hääl oli kaunitämbriline ning repertuaar sisukas. Heli Lääts on alates 2002. aastast Keskerakonna liige. Kalmer Tennosaar Kalmer Tennosaar (23. november 1928 Kiidjärve, Vastse-Kuuste vald 20. september 2004 Tallinn) oli eesti laulja. Tennosaar kasvas üles Kiidjärvel, kus tema isa pidas möldri ametit. Tennosaar ütles enda kohta "Kiidjärve poiss". 1955
annaabi.ee 
