.. Väga huvitav on vaadata, kuidas näevad välja tardunud elul ja alal hoidlikel printsiipidel rajanevad konstitutsioonid. Niisugusel ajal, mil kõik liigub ja püüab muutuda." Peamine erinevus kaasaja tegelikkusest oli see, et uues ajastus polnud kohta parasiitidel. Goethe mõistis, et uusajastu peab aitama päästa sakslased killustatusest ja liitma nad rahvuseks. 4. Eksimuste ja kogemuste kaudu tuleb inimesel omandada usuline humaansus, sealt edasi astuda esteetilisse humaansesse, et jõuda esteetilise vastutustundeni (see ongi inimese peamine metamorfoos). Eetika on seega humaanset elu ja elamist vormiv printsiip, millega liitub sisemise rahuga tunnetatav armastus, Saatuslikkuse ees. Saatus see inimese elu tumedaim osa on peidus inimese sügavas sisemuses, ning saatuslikuks teeb selle ajalik aeg. Eetiliste väärusteta inimese olemine ei püsi. Surmas nägi ta taas iga asja algelementideks saamist. Inimese ajalik elu on seotud
ja kunsti vaatlemisel avaldub või aktiveerub inimese eriline esteetiline meel või et kunstiteoste suhtes tuleb võtta eriline esteetiline hoiak. Ta kritiseerib eriti 18. sajandi esteetikute seisukohta, et inimestel on olemas esteetiline meel (lisaks moraalsele meelele), mille abil nad tajuvad nii looduslikku ilu kui kunstiteoseid. Ent ka hilisemad filosoofid, kes ei jaga küll enam 18. sajandi filosoofide usku esteetilisse meelesse, on Dickie meelest siiski ekslikul arvamusel, et kunstiteoste vastuvõtu puhul tuleb rääkida esteetilisest tajust ja esteetilisest elamusest. Dickie meelest on esteetiliste teooriate püüd postuleerida erilist esteetilist valdkonda, näiteks mingi spetsiaalse võimena, nagu maitsena või esteetilise hoiakuna, sügavalt 1663 Mis on kunst? ekslik. Tema arvates pole mingit vahet nn esteetilisel ja tavalisel tajul. Vaatame nüüd, missuguseid argumente kasutab
Kleist kutsus sakslasi üles võitlema Napoleoniga. Kleist tahtis Napoleoni mürgitada rotimürgiga. Need muutused olid sellised, et klassitsism ei tunnistanud neid. Klassitsistide jaoks karakter alati tahte suund. See oli Kleisti enda seisundi kirjeldus (see näidend), ka tema viskus ühest äärmusest teise. Kleist pidas end ülal silmatorkavalt ja kahtlaselt, meeleolud kõikusid depressiooni ja meeleheitliku energia ja eufooria vahel. Selline kummaline elutõde ei kuulunud tolle aja esteetilisse kaanonisse, see oli mõeldamatu. Selle näidendi saatus selline, et lavastati alles 10 aastat pärast Kleisti surma, publik vilistas selle välja, keegi ei suutnud seda kummalist näidendit mõista. Goethe ei lavastanud ühtegi Kleisti tragöödiat. Goethe ei olnud Kleistist heal arvamusel, Kleist oli tema arust looduse poolt imekauniks loodud keha, mida järab haiglane parasiit. Selline disharmoonilisus oli talle solvav. ,,Lõhutud vaas" 1821 Kleisti komöödia, kirjutatud
indiviidide eelnevale, käesolevale või tulevasele käitumisele." (nt kättemaks kunagise kallaletungi eest) Sotsiaalne on ainult mõttestatult teiste indiviidide käitumisele orienteeritud käitumine. Weber esitas sotsiaalse käitumise 4 tüüpi: 1)sihiratsionaalne käitumine(ehk eesmärgiratsionaalne) aluseks ootused välismaailma objektide ja teiste inimeste käitumise suhtes 2)väärtusratsionaalne käitumine aluseks on usk mingi käitumisviisi eetilisse, esteetilisse, religioossesse või muusse väärtusesse, sõltumata tegevuse edukusest. 3)Afektiivne(eeskätt emotsionaalne)käitumine, mille aluse moodustavad indiviidi afektid ja tundeseisundid 4)traditsiooniline käitumine, mis baseerub sügavalt juurdunud harjumusel. Weber pidas olulisimaks eesmärgiratsionaalset käitumist. Seda iseloomustab see, et isik orineteerib oma tegevuse eesmärgile, vahenditele ja võimalikele tagajärgedele, kaaludes
annaabi.ee 
