spetsiifilise vormi arenemise seadusi. Esteetika nagu teistegi teaduste aine ei ole midagi igaveseks antut, tardunut. Koos ühiskondlik-ajaloolise praktika arenemisega ja inimteadmiste üldise progressiga laieneb esteetika aineks olevate esemete ja nähtuste ring, muutub ka arusaamine nendest. Esteetika tekkis kauges minevikus (umbes 2500 aastat tagasi), orjandusliku korra perioodil Egiptuses, Babüloonias, Indias ja Hiinas. Esteetikaprobleeme uuriti põhjalikult valgustusajastul (valgustusliikumine). Esteetika kategooriad Kõige üldisemad loogilised mõisted, mis avavad esteetika kui teaduse sisu ja üldistavad teaduslikult ümbritseva tegelikkuse esteetilist omapära. Esteetiline elamus Esteetiline elamus on emotsionaalne seisund, mis tekib inimesel ümbritseva tegelikkuse, inimese loodud esemete ja eelkõige kunstiteoste esteetilisel tajumisel. Esteetiline ideaal
sealhulgas kunsti kui tegelikkuse esteetilise kajastamise spetsiifilise vormi arenemise seadusi. Esteetika nagu teistegi teaduste aine ei ole midagi igaveseks antut, tardunut. Koos ühiskondlik-ajaloolise praktika arenemisega ja inimteadmiste üldise progressiga laieneb esteetika aineks olevate esemete ja nähtuste ring, muutub ka arusaamine nendest. Esteetika tekkis kauges minevikus (umbes 2500 aastat tagasi), orjandusliku korra perioodil Egiptuses, Babüloonias, Indias ja Hiinas. Esteetikaprobleeme uuriti põhjalikult valgustusajastul (valgustusliikumine).
Lisaks oli Herder saksa valgustajatest kõige rohkem seotud Baltimaadega.[8][2] 7) Johann Christoph Friedrich Schiller(1759-1805)oli saksa poeet, filosoof, ajaloolane ja dramaturg. Ta õppis sõjaväeakadeemias õigus-, hiljem arstiteadust. Enda elu viimastel aastatel (17881805) oli tal lähedane sõprus Johann Wolfgang Goethega, kellega ta arutas paljusid esteetikaprobleeme. Goethega valmis ka satiiriliste lühijuttude kogum "Kseeniad", kus nad mõlemad ründasid oma esteetiliste vaadete vaenlasi. Läänemaal Virtsu lähedal asub Schilleri mälestussammas, mis on üks esimesi temale püstitatud mälestussambaid maailmas.[2][9] 8) Gottfried Wilhelm Leibniz(1646-1716)oli saksa filosoof, matemaatik ja füüsik. Leibniz sündis Leipzigi ülikooli
Kohustuvus ja kalduvus. Eetiline kategooriline kohustus sunnib meid tegutsema vastupidiselt oma kalduvustele. Inimene on kahe maailma kodanik: 1)ilmingutemaailm - üks väike lüli paratamatute ahelas; 2)ülemeeleline ruumist ja ajast kõrgemal asuv meelelisuse valdkond. Kaks asja täidavad meie meeli: 1)tähistaevas meie kohal - teeb mind tähtsusetuks (oleme vaid tähtede tolm); 2)moraalne seadus minus - olen ise asi endas (ding an sich). Esteetika. "Otsustusvõime kriitika" - käsitleb esteetikaprobleeme, moodustab antikriitiliste uurimuste lõppkivi. Teos uurib tunnetust, fantaasiat. Suunatud tundemaailmale. Kohtunik kasutab üldisi lauseid erilise juhtumi suhtes (et otsust langetada). Otsustusvõime on võime erilise üle mõelda üldisele allutatuna. Määratlev otsustusvõime - võime leida üldiselt antule, sellele allub konkreetne. See võime võimaldabki rakendada 12 kategooriat eriliste kaemussidemete suhtes. Oma tunnetes me mõõdame objekti, oma kujutust sellest
annaabi.ee 
