Naiselikkuse stereotüübid
Ja kuigi ei alamuslikkust ega üleolekut ei saa tuletada
üksnes bioloogiast, pääseb ühiskondlikus plaanis siiski mõjule vaid naise bioloogia. Naise kui
kunagise täidesaatja objektiks muutmisega, tema väljaheitmisega esteetilistest ruumidest, ,,teise" ja
,,naiselikkuse" ignoreerimisega toimub ajalooliselt subjekti kujundamine. Enamik naissoo esteetilisi
vajadusi, loomingulisi võimeid tõrjutakse meie kultuuriloo tsentrist eemale tõugatud äärealadele,
esteetikaeelsetesse ruumidesse. Sealtkaudu läheneb naine niisiis eest leitud kultuurilisele korrale.
,,Naiselikkust" kasutatakse just selleks, et tähistada ,,teistsugust" arutlemise vormi, kõnet, mille
subjekt, naine, ei lähene eest leitud kultuurilisele korrale mitte tsentraalperspektiivi, vaid
ääreperspektiivi kaudu.
Kultuurilooliselt esineb naiselikkus üksnes kirjanduslikes, muusikalistes ja kunstilistes piltides, kus
naine kujuneb mehe ettekujutuseks, projitseeritud naiselikkuse ideaalpildiks ning
annaabi.ee 
