vesikeskkonnas elavad tsüanobakterid · Mineraalne N: NO3-, NH4+ Assimileerivad taimed ja mikroorganismid · Orgaaniline N: valgud, aminohapped, nukleotiidid jt. N-ühendid Assimileerivad loomad NB! Osaliselt seotakse ka metabolismis tekkiv NH4+ (NH3) LÄMMASTIKU FIKSEERIMISEKS ON VAJA · Ensüüme - NITROGENAASID · Redutseerijaid - NADH, NADPH · Energiat ATP VALGUD TÄISVÄÄRTUSLIKUD JA MITTETÄISVÄÄRTUSLIKUD Sisaldavad kõiki 10 asendamatut e. essentsiaalset aminohapet Vai Leu Me Thr Met Lys Phe Trp Arg His NB! NB! Valgud ei ladestu organismis! NH3 (NH4+) ASSIMILEERIMINE Kõik organismid on võimelised siduma NH4+ orgaanilise aine molekulidesse. Keskset rolli omavad: · GLUTAMAAT (Glu) · GLUTAMIIN (Gln) · KARBAMOÜÜLFOSFAAT PROTEOLÜÜS VALKUDE HÜDROLÜÜS VALK PEPTIIDID AMINOHAPPED Imenduvad verre läbi sooleepiteeli rakkude NB! Kehavõõras valk verre anafülaktiline sokk TÄHTSAMATE LOOMSETE PROTEAASIDE ISELOOMUSTUS
Peamiselt ohustab see naisi, kes on eelnevalt rasedusdiabeeti põdenud või kes on eelnevalt sünnitanud suurekaalulise lapse [6]. Enamik naisi, kel on rasedusdiabeet, saavad oma suhkrutaset kontrollida suhkruvaese diabeediga. Mõnel naisel sellest ei piisa ning neile naistele peaks vähemalt kaks korda päevas süstima insuliini või andma tablette, mis veresuhkru taset kontrolli all hoiavad [9, lk 253]. Kõrge vererõhk Kui naise vererõhk tõuseb enne rasedust, tuntakse seda kui essentsiaalset hüpertensiooni. Kui naise vererõhk tõuseb raseduse ajal, räägitakse sellest kui rasedusest põhjustatud 4 kõrgvererõhust. Seda esineb umbes 8% rasedatest ja see võib välja areneda igal ajal pärast 20. nädalat. Pärast sünnitust kaob see iseenesest. Paljud arstid kalduvad rääkima raseduse kõrgvererõhust ja pre-eklampsiast kui õhest ja samast asjast. Kuigi raseduse kõrgvererõhk on
Samuti erinevad suuresti erinevate maade füsioloogilistes toidunormides fikseeritud valgukogused. Näit. 18... 40 a. vanusel mehel, kes elab mõõduka kliima tingimustes ja tegeleb kerge kehalise tööga, kõigub valgu norm 55 g (Kanada) kuni 120 g (Bulgaaria) ööpäevas. NSV Liidus on see 88... 91 g. Bioloogiliselt täisväärtuslikud valgud sisalduvad peaaegu eranditult loomsetes toiduainetes (liha, käia, mu- nad, piim). Seevastu taimse päritoluga valkudes leidub üht või teist essentsiaalset aminohapet suhteliselt vähe, mistõttu taimsed valgud on madalama bioloogilise väärtusega (mittetäisväärtuslikud). Enamiku taimsete valkude koostises on vähe lustini. Nisu- ja riisivalkudes on teiseks limiteerivaks aminohappeks treoniin. Kaunviljad sisaldavad valku suuremal hulgal kui teraviljad. Ka on kaunviljade valgud võrdlemisi kõrge bioloogilise väärtusega. Kuid kaunviljavalkudest on aminohapped raskesti kättesaadavad, sest kaunviljad sisaldavad
annaabi.ee 
