Hendrik Adamson
Iseõppimine ja eakaaslaste
kirjanduslike moodide ja püüdluste jälgimine oli tema kirjanduslik
kool. Põhi oli muidugi Tartu kooliõpetajate seminari klassikaline haridus,
kõige all aga vaieldamatu looduslik või jumalik and. Adamsoni
loomingus põimuvad rahvalauliku spontaansus ja esteetiliselt
rafineeritud programmilisus. Eluajal tunnustati ja austati teda sõb -
ralikult, aga ta jäi kõiges ja kõikjal salongiväliseks suuruseks. Ühte
,,salongi" ta siiski kuulus see oli üleilmne esperantokeelsete autorite
vennaskond või kogudus. Selle kaudu oli tal valitud sõpru
Ungaris, Skandinaavias, nagu ka Eestis. Enese vormimisel püüdis ta
juhinduda algul Karl August Hindrey, pikemalt Tuglase, hilisemas
eas Peet Vallaku esteetilistest vaadetest.
Järelpõlvlastest on Adamsoni kõige aupaklikumalt, ühtlasi päde -
valt käsitlenud Arvo Mägi. Tema teoks oli Hendrik Adamsoni ,,Kogutud
luuletuste" koostamine, avaldamine ja põhjendamine Rootsis
1963
annaabi.ee 
