Autorikaitse seadused Autoriõiguse seaduse eesmärk on tagada kultuuri järjepidevus ja kultuurisaavutuste kaitse, autoriõigusel põhinevate tootmisharude ja rahvusvahelise kaubanduse areng ning luua autoritele, teose esitajatele, fonogrammitootjatele, raadio- ja televisiooniorganisatsioonidele, filmi esmasalvestuse tootjatele, andmebaasi tegijatele ning teistele käesolevas seaduses nimetatud isikutele soodsad tingimused teoste ja muude kultuurisaavutuste loomiseks ja kasutamiseks. Autoriõigus tekib kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele. Teos loetakse avaldatuks, kui teos või teose mis tahes vormis reprodutseeritud koopiad on autori nõusolekul antud üldsusele kasutamiseks koguses, mis võimaldab üldsusel sellega tutvuda või seda omandada. Teose avaldamiseks
kõiksugused mõisted ja seaduse etteandlused. Põhiseaduses on sammuti kirjas IT ala hõlmavat seadusandlust. Näiteks autorikaitsesadus: § 1. Autoriõiguse seaduse eesmärk ja ülesanded (1) Autoriõiguse seaduse eesmärk on tagada kultuuri järjepidevus ja kultuurisaavutuste kaitse, autoriõigusel põhinevate tootmisharude ja rahvusvahelise kaubanduse areng ning luua autoritele, teose esitajatele, fonogrammitootjatele, raadio ja televisiooniorganisatsioonidele, filmi esmasalvestuse tootjatele, andmebaasi tegijatele ning teistele käesolevas seaduses nimetatud isikutele soodsad tingimused teoste ja muude kultuurisaavutuste loomiseks ja kasutamiseks. (2) Autoriõiguse seadus sätestab: 1) kirjandus, kunsti ja teadusteoste autoritele spetsiifilise õiguse (autoriõiguse) kaitse oma loometöö tulemustele; 2) isikute ringi, kes võivad omandada õigusi autori poolt loodud kirjandus, kunsti ja teadusteostele ning nende õigused;
Deili Lemsalu Rk-12 Autoriõiguse seadus sätestab: kirjandus-, kunsti- ja teadusteoste autoritele spetsiifilise õiguse (autoriõiguse) kaitse oma loometöö tulemustele; isikute ringi, kes võivad omandada õigusi autori poolt loodud kirjandus-, kunsti- ja teadusteostele ning nende õigused; õigused teoste esitajatele, fonogrammitootjatele ning raadio- ja televisiooniorganisatsioonidele; andmebaasi tegija õigused, nende teostamise tingimused ja kaitse;filmi esmasalvestuse tootja ning teiste käesolevas seaduses nimetatud isikute autoriõigusega kaasnevad õigused;autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste teostamise piirangud teoste kasutamisel ühiskonna huvides; autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste teostamise garantiid ja kaitse. Teose autoril tekib teose loomisega autoriõigus sellele teosele. Autoriõiguse sisu moodustavad isiklikud õigused ja varalised õigused.
kasutamist ning saada sellest tulu. Teisisõnu on autoriõigus õigus, mis on ainult sellel inimesel, kes on loonud omapärase teose. Seetõttu ei või teised isikud autori teost kasutada ilma autori nõusolekuta. Autoriõiguse seaduse eesmärk on tagada kultuuri järjepidevus ja kultuurisaavutuste kaitse, autoriõigusel põhinevate tootmisharude ja rahvusvahelise kaubanduse areng ning luua autoritele, teose esitajatele, fonogrammitootjatele, televisiooni- ja raadioteenuse osutajatele, filmi esmasalvestuse tootjatele, andmebaasi tegijatele ning teistele käesolevas seaduses nimetatud isikutele soodsad tingimused teoste ja muude kultuurisaavutuste loomiseks ja kasutamiseks. Välismõju Välismõjuks nimetatakse kellegi tegevuse mõju ülekandumist kolmandale isikule. Teisisõnu on välismõju mõne teise isiku kokkupuude muutusega. Teatavasti kütuse tarbimisega satub õhku CO2 ja see saastab õhku, rikub inimeste tervislikku seisu ja omab mitmed teisi mõjusid
4) autorilepingu kehtivuse tähtaeg ja teose kasutamise algustähtaeg. (2) Autoritasu maksmise viis (protsent teose müügihinnast, konkreetselt kindlaksmääratud summa, protsent teose kasutamisel saadavast kasumist vms), tasu suurus, selle väljamaksmise tähtaeg ja kord määratakse autorilepingus poolte kokkuleppel. 31. Autoriõigusega kaasnevad õigused (§d 62 – 75) Teose esitajal, fonogrammitootjal, televisiooni ja raadioteenuse osutajal, filmi esmasalvestuse tootjal, isikul, kes pärast autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemist esimesena õiguspäraselt avaldab või suunab üldsusele varem avaldamata teose, ja isikul, kes annab välja autoriõigusega mittekaitstava teose kirjanduskriitilise või teadusliku väljaande, on autoriõiguse seaduses ettenähtud õigused tema loodud resultaadile (autoriõigusega kaasnevate õiguste objektile). 32
Isiku konkreetse teose autoriks olemist (teose autorsust), autori nime ning autori au ja väärikust kaitstakse tähtajatult. Autoriõiguse tähtaja lõppemisel ei ole lubatud teose pealkirja (nimetuse) kasutamine teise autori poolt samaliigilisel teosel, kui selline kasutamine võib kaasa tuua üldsust eksitava autorite samastamise. • Naaberõigused Teose esitajal, fonogrammitootjal, raadio- ja televisiooniorganisatsioonil, filmi esmasalvestuse tootjal, isikul, kes pärast autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemist esimesena õiguspäraselt avaldab või edastab üldsusele varem avaldamata teose, ja isikul, kes annab välja autoriõigusega mittekaitstava teose kirjanduskriitilise või teadusliku väljaande, on käesolevas peatükis ettenähtud õigused tema loodud resultaadile (autoriõigusega kaasnevate õiguste objektile). Teose esitajaks käesoleva seaduse tähenduses loetakse isikut või kollektiivi, kes esitab
iseseisvad ning nende teostamine ei piira autoriõiguse teostamist. Loodud resultaadile ehk autoriõigusega kaasnevate õiguste objektile on õigused: 1. teose esitajal; 2. fonogrammitootjal; 3. raadio ja televisiooniorganisatsioonil; 4. filmi esmasalvestuse tootjal; 5. isikul, kes pärast autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemist esimesena õiguspäraselt avaldab või edastab üldsusele varem avaldamata teose; 6. isikul, kes annab välja autoriõigusega mittekaitstava teose kirjanduskriitilise või teadusliku väljaande.
mitmeid isiklikke ja varalisi õigusi ning teose kasutamine teise isiku poolt saab üldjuhul toimuda vaid autori sellekohase loa alusel.} · Autoriõigusega kaasnevad õigused ehk naaberõigused; {hõlmavad teose esitajatele (muusikutele, näitelajatele, tantsijatele, pillimängijatele ja muudele nö esitluskunstnikele), fonogrammitootjatele, raadio- ja televisiooniorganisatsioonidele ning filmi esmasalvestuse tootjatele kuuluvaid õigusi nende loodud resultaatide suhtes. Naaberõiguste hulka kuuluvateks loetakse ka õigusi, mis kuuluvad isikutele, kes pärast autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemist esimesena õiguspäraselt avaldavad või suunavad üldsusele varem avaldamata teose või kes annavad välja autoriõigusega mittekaitstava teose kirjanduskriitilise või teadusliku väljaande. Ka need õigused tekivad nagu
4) fonogrammi koopiate rentimine või laenutamine; 5) fonogrammide üldsusele kättesaadavaks tegemine sellisel viisil, et isikud saavad fonogrammi kasutada nende poolt individuaalselt valitud kohas ja ajal. Helisalvestise tootjal on õigus nõuda fonogrammi üldsusele suunamise eest tasu, kusjuures tasu maksab see, kes üldsusele suunab. Õigus tasu koguda on tootjal endal või tema esindajal. Eestis on kollektiivseks esindajaks MTÜ Eesti Fonogrammitootjate Ühing. Filmi esmasalvestus Filmi esmasalvestuse tootjal on muuhulgas õigus lubada ja keelata filmi reprodutseerimine, levitamine üldsusele; koopia rentimine või laenutamine; üldsusele kättesaadavaks tegemine. Varem avaldamata teos, mis pärast autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemist esimesena õiguspäraselt avaldatakse Isikul, kes pärast autoriõiguse kehtivuse tähtaja lõppemist esimesena õiguspäraselt avaldab või suunab üldsusele varem avaldamata teose, on 25 aasta jooksul sellise teose autori varaliste
AUTORIÕIGUS Reguleeritud Autoriõiguse seadusega vastu võetud 11. 11. 1992. a seadusega (RT 1992, 49, 615), jõustunud 12. 12. 1992. Autoriõiguse seaduse eesmärk ja ülesanded Autoriõiguse seaduse eesmärk on tagada kultuuri järjepidevus ja kultuurisaavutuste kaitse, autoriõigusel põhinevate tootmisharude ja rahvusvahelise kaubanduse areng ning luua autoritele, teose esitajatele, fonogrammitootjatele, raadio ja televisiooniorganisatsioonidele, filmi esmasalvestuse tootjatele, andmebaasi tegijatele ning teistele käesolevas seaduses nimetatud isikutele soodsad tingimused teoste ja muude kultuurisaavutuste loomiseks ja kasutamiseks. Autoriõiguse seadus sätestab: 1) kirjandus, kunsti ja teadusteoste autoritele spetsiifilise õiguse (autoriõiguse) kaitse oma loometöö tulemustele; 2) isikute ringi, kes võivad omandada õigusi autori poolt loodud kirjandus, kunsti ja teadusteostele ning nende õigused;