1. Fakte rakkude uurimise ajaloost. Rakkude uurimise meetodid. - 20. saj. Teises pooles – makromolekulide ruumilise struktuuri ja funktsiooni vaheliste seoste selgitamine 1953 1) 1590 - esimese primitiivse liitmikroskoobi leiutamine hollandlastest vendade Janssenite poolt. 1625 võttis termini “mikroskoop” kasutusele Faber (micros – väike; skopea – vaatama) 2) 1665 – esmakordne raku kirjeldus. R. Hooke, uuris surnud korgirakke ja andis nende esmakirjelduse. Ta märkas kambrikesi ja võttis kasutusele mõiste “rakk” (cellula). 3) 17. saj.II pool – A. van Leeuwenhoek, täiustas mikroskoope, uuris mitmeid erinevaid rakke – ainurakseid, baktereid, erütrotsüüte, spermatosoide, aga ka plastiide. Oli iseõppija, kellel oli piisavalt raha ja uudishimu. Embrüoloogilistelt vaadetelt animalkulist – arvas, et organism on valmiskujul spermatosoidi peas olemas. 4) 1862 – K.E
RAKUBIOLOOGIA 1. RAKUÕPETUSE KUJUNEMINE I periood - algab mikroskoobi leiutamisega · Jannsenid, Mezius, Lippersheim, Galilei. Termin mikroskoop Faberi poolt 1625 a. (mikros väike; skopea vaatama). Algselt oli see läätsedest kombineeritud suurendusvahend. · Inglise matemaatik R. Hook kirjeldas I korda rakku. Kasutas oma konstrueeritud mikroskoopi. Kõigepealt kirjeldas taimeraku kesta ja 1665 andis korgirakkude esmakirjelduse raamatus "Micrographia". · II kirjeldaja oli A. v. Leeuwenhoek. Ta oli täielik iseõppija. Oma läätsed lihvis ta kõik ise (tal oli piisavalt raha) ja ta oli piisavalt uudishimulik. Vaatas rakke ja mikroorganisme nende loomulikus keskkonnas (I korda) 1. Bakterite ja ainuraksete esmakirjeldaja (vaatas veetilgas); 2. Vaatas ka hambakaabet; 3. Avastas erütrotsoidid ja spermatosoidid. Oma embrüoloogilistelt vaadetelt oli animalkulist s
RAKUBIOLOOGIA 1. RAKUÕPETUSE KUJUNEMINE I periood - algab mikroskoobi leiutamisega Jannsenid, Mezius, Lippersheim, Galilei. Termin mikroskoop Faberi poolt 1625 a. (mikros väike; skopea vaatama). Algselt oli see läätsedest kombineeritud suurendusvahend. Inglise matemaatik R. Hook kirjeldas I korda rakku. Kasutas oma konstrueeritud mikroskoopi. Kõigepealt kirjeldas taimeraku kesta ja 1665 andis korgirakkude esmakirjelduse raamatus "Micrographia". II kirjeldaja oli A. v. Leeuwenhoek. Ta oli täielik iseõppija. Oma läätsed lihvis ta kõik ise (tal oli piisavalt raha) ja ta oli piisavalt uudishimulik. Vaatas rakke ja mikroorganisme nende loomulikus keskkonnas (I korda) 1. Bakterite ja ainuraksete esmakirjeldaja (vaatas veetilgas); 2. Vaatas ka hambakaabet; 3. Avastas erütrotsoidid ja spermatosoidid. Oma embrüoloogilistelt vaadetelt oli animalkulist s
Vanaema oli ka tööinimene, talunaine ja ei lubanud vanaisal laiselda. Eesti ühiskonnas pole vabanetud sellest, et töö pole vaid füüsiline, vaid ka vaimne. Allikate otsimine on ka töö. Eestis ei hinnata vaimset tööd, kutsutakse laisklemiseks seda. Esimene aste on allikatele spetsaliseerunud inimesed, kelle ülesanne on uute allikate otsimine. Teine aste on inimesed, kes on kommentaaride kirjutajad ehk keegi on allika leidnud, esmakirjelduse sellele ära teinud ja siis algavad editeerimise, väljaandmise tööd. Mida vanemad väljaanded, seda raskem on neid lugeda, raske aru saada, see tuleb kirjutada kaasaegsesse kirja. Igale mõistele on olemas erinev allikas. Arhiividest leitud allikaid, tõlgiti nii,et need oleks arusaadavavad 19.sajandi kodanikule. Peab arusaadavasse keelde panema. Kolmas aste(etapp) on kirjalike allikatega töötavad interpreteeriad. Tegelevad arhivaaride poolt leitud allikatega, mis
annaabi.ee 
