2009-2020 elluviimiseks ja eesmärkide saavutamiseks. · Programmi elluviimise perioodiks on 2018-2021 ning eesmärgiks ebasoovitavate tervisemõjude ja riskikäitumiste vähendamine ning tervisenäitajate parendamine. Alaeesmärgid: · Sotsiaalne sidusus ja võrdsed võimalused (Sotsiaalne sidusus on suurenenud ja ebavõrdsus tervises vähenenud) · Laste ja noorte turvaline areng (Laste ja noorte suremus ja psüühika- ning käitumishäirete esmahaigestumus on vähenenud ning noored annavad oma tervisele järjest positiivsema hinnangu) · Tervislik elu-, töö- ja õpikeskkond (Elu-, õpi- ja töökeskkonnast tulenevad terviseriskid on vähenenud) · Tervislik eluviis (Elanikkonna kehaline aktiivsus on tõusnud, toitumine on muutunud tasakaalustatumaks ja riskikäitumine on vähenenud) · Tervishoiusüsteemi areng (Kõikidele abivajajatele on kindlustatud kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus) Valdkonna põhiprobleemid:
ja seob tegevused tervikuks. Arengukava lähtub valitsuse seatud prioriteedist pikendada eluiga ja parandada elukvaliteeti. Tervena elatud eluiga on Eestis aastaks 2020 pikenenud meestel keskmiselt 60 ja naistel 65 eluaastani ning keskmine eeldatav eluiga on pikenenud meestel 75 ja naistel 84 eluaastani. Sotsiaalne sidusus on suurenenud ja ebavõrdsus tervises vähenenud. Laste ja noorte suremus ning psüühika- ja käitumishäirete esmahaigestumus on vähenenud ning noored annavad oma tervisele järjest positiivsema hinnangu. Elu-, õpi- ja töökeskkonnast tulenevad terviseriskid on vähenenud. Elanikkonna kehaline aktiivsus on suurenenud, toitumine on muutunud tasakaalustatumaks ja riskikäitumine on vähenenud. Kõikidele abivajajatele on kindlustatud kvaliteetsete tervishoiuteenuste kättesaadavus. 18. EL sotsiaalpoliitika põhimõtted
18.3. Milliseid on sotsiaalepidemioloogia neli põhifaktorit ja kuidas nad haiguste sotsiaalses jaotuses rolli mängivad? 1. Vanus: Kõige tõenäolisemalt haigestuvad ja kahjuks ka surevad: Alla 6-aastased lapsed ägedatesse nakkushaigustesse. Noorukid, noored ja täiskasvanud õnnetuste, mõrvade ja enesetappude tulemusel. Vanemad inimesed kroonilistesse haigustesse 2. Sugu: Naised elavad tööstusriikides olulisemalt kauem kui mehed kuigi nende seas on füüsiliste ja vaimsete haiguste esmahaigestumus ja levimus kõrgem. Seda vastuolu selgitakse sellega, et naised: katkestavad meestest tõenäolisemalt töötamise kehva tervise tõttu; kannatavad traditsiooniliste naisrollidega seotud sisepingete all; on rohkem huvitatud tervisega seotud teemadest ja reageerivad kiiremini füüsisega toimuvatele muutustele. 3. Sotsiaalne klass: Sajanditepikkused tähelepanekud ja andmed näitavad, et keskmine eluiga ning haiguste esinemissagedus on seotud (kuimitte ei sõltu) sotsiaalmajanduslikust klassist
annaabi.ee 
