Naatriumhüdroksiid lagundab ka loomse ja taimse päritoluga kudesid. NaOH on sööbiv nahale, silmadele, lihasmembraanile, võib põhjustada põletust. Kahjustused ei pea koheselt ilmnema, vaid mõni aeg hiljem, isegi mõni päev peale kokkupuudet ainega. Kokkupuutel veega lahustub aine soojuse tugeva eraldumisega. Aine reageerib mitmete metallidega (nt. Al, Mg, ...) plahvatusohtliku gaasi H2 eraldumisega. Põleng tekitab toksilist suitsu. Esmaabimeetmed: Naatriumhüdroksiidi sissehingamisel : Viia kannatanu värse õhu kätte, puhkus, pooleldi istuv asend. Vajadusel kunstlik hingamine. Pöörduda arsti poole. NaOH allaneelamisel : Oksendamist mitte esile kutsuda. Juua rohkelt vett. (Mitte anda teadvusetule inimesele midagi suu kaudu.) Pöörduda koheselt arsti poole. NaOH Nahale sattumisel : Eemaldada saastunud riided, loputada nahka suure hulga veega. Konsulteerida arstiga.
6 – mürgine aine 8 – söövitava toimega aine X – aine reageerib tormiliselt veega, mis kätkeb enda oht Numbrite kaudu annab tähenduse „eriti“ (sarnaste numbrite korral) 0 on teise numbrina kui oht ei ole eriti suur 14.Missuguse teabe kemikaali kohta leiab ohutuskaardilt? (või 16 kohustuslikku põhipunkti teabelehel) 1) kemikaali ja kemikaali turustamise eest vastutava isiku identifitseerimine; 2) teave koostisainete kohta; 3) ohtlikkus; 4) esmaabimeetmed; 5) tulekustutusmeetmed; 6) meetmed juhusliku sattumise korral keskkonda; 7) käitlemine ja hoidmine; 8) kokkupuute ohjamine ning isikukaitse; 9) füüsikalised ja keemilised omadused; 10) püsivus ja reaktsioonivõime; 11) teave toksilisuse kohta; 12) ökoloogiline teave; 13) jäätmekäitlus; 14) veonõuded; 15) kohustuslik teave märgistusel ning 16) muu teave. 15.Mida tähendavad R-fraas ja S-fraas? R-fraas – nimetatud keemilise ainega kaasnev risk
ohutuskaardi. Ohutuskaardi esitab kemikaali Eestis turustamise eest vastutav isik kemikaali kasutajale ja Kemikaalide Teabekeskusele «Kemikaaliseaduse» §-s 19 nimetatud juhtudel ja tingimustel. Missugust teavet ta sisaldab? Ohutuskaardile märgitakse kuupäev ning see sisaldab järgmisi lahtreid: 1. aine/valmistise ning äriühingu/ettevõtja identifitseerimine; 2. ohtude identifitseerimine; 3. koostis/teave koostisainete kohta; 4. esmaabimeetmed; 5. tulekustutusmeetmed; 6. meetmed juhusliku sattumise korral keskkonda; 7. käitlemine ja hoidmine; 8. kokkupuute ohjamine/isikukaitse; 9. füüsikalised ja keemilised omadused; 10. püsivus ja reaktsioonivõime; 11. teave toksilisuse kohta; 12. ökoloogiline teave; 13. jäätmekäitlus; 14. veonõuded; 15. kohustuslik teave märgistusel; 16. muu teave. Tööinspektsiooni kodulehelt : http://www.ti.ee/index.php?page=809& Mis on bioloogilised ohutegurid?
5. Kemikaalist lähtuva reostuse korral peab vastutaja kõrvaldama reostuse, likvideerima reostuse põhjuse, teavitama keskkonna järelvalve asutust ja hüvitama tekitatud kahju 26. Millised omadused on kantud kemikaali ohutuskaardile? Ohutuskaardil nõutav teave esitatakse jaotistena järgmiste pealkirjade all: 1) kemikaali ja kemikaali turustamise eest vastutava isiku identifitseerimine; 2) teave koostisainete kohta; 3) ohtlikkus; 4) esmaabimeetmed; 5) tulekustutusmeetmed; 6) meetmed juhusliku sattumise korral keskkonda; 7) käitlemine ja hoidmine; 8) kokkupuute ohjamine ning isikukaitse; 9) füüsikalised ja keemilised omadused; 10) püsivus ja reaktsioonivõime; 11) teave toksilisuse kohta; 12) ökoloogiline teave; 13) jäätmekäitlus; 14) veonõuded; 15) kohustuslik teave märgistusel ning 16) muu teave. 27. Kemikaali ohusümbolid ja ohu sõnaline tähendus ( toksiline, tuleohtlik, ärritav,
Erariideid tuleb tööriietest eraldi hoida. Puhtaid ja saastunud tööriideid tuleb eraldi hoida. Nakatunud tööriided ei tohi erariietega kokku puutuda. Jalatsid Kaitsejalatsid peavad olema siledast materjalist, mida saab desinfitseerimisvahendiga üle pühkida. Vaktsineerimine Kiirabiteenistuse töötajatel on suurem oht nakkusi saada, seetõttu peaksid nad ka vaktsineeritud olema. 31.4. Saastumine nakkusohtlike ainetega Meetmed nahkaläbivate vigastuste korral Esmaabimeetmed vigastuse kohas Nahka läbivate vigastuste korral: a) uhtuda vigastuse kohta jooksva vee all, lastes oma verel vabalt haavast väljuda (mitte pigistades haavapiirkonda); b) seejärel pesta vigastuse koht pesuvahendi ja veega ning loputada jooksva veega. Edasised tegevused Pärast esmaseid meetmeid tuleb minna nakkushaigusi ravivasse tervishoiuasutusse. Vigastus tuleb registreerida ja dokumenteerida (kindlustuskaitse jaoks). Samuti tuleb anda vereproov nii patsiendil kui vigastatud töötajal
annaabi.ee 
