A.dumas Kolm musketäri terve raamat
«Kus pagana kohas kolasite te aga
kogu öö, mu noor isand? Näib, et kõrvaltänavad ei ole kõndimiseks just kõige mugavamad.
»
D'Artagnan vaatas oma poriga kaetud saabastele, amas langes ta pilk kaupmehe
kingadele ja sukkadele, leks võinud öelda, et neid oli samas porilombis kastetud.
Poriplekid olid mõlemal täpselt ühesugused. D'Artagnanil käis äkiline mõte peast läbi.
Väike paks allipäine teenritaoline mehikene, kes kandis tumedat ülikonda ja keda
eskorteerivad sõjamehed olid halvakspanuga kohelnud, polnud keegi muu kui Bonacieux
ise. Mees oli oma naise röövimist ise juhtinud. D'Artagnanil tekkis metsik soov haarata
kaupmehel orist ja ta kägistada. Kuid nagu öeldud, oli ta ettevaatlik noormees ja valitses
enese üle. Siiski muutus ta näoilme nii nähtavalt, et Bonacieux kohkunult püüdis taganeda,
aga just see uksepool, mille ees ta seisis, pii kinni ta pidi paigale jääma. «Ah, kulla
annaabi.ee 
