otsustusprotsessides alates planeerimisfaasist kuni otsuse rakendamiseni. Hea ja korrektse kaasamisega kaasnevad: otsuse läbipaistvus ja arusaadavus, mõjusus (vastutus, omanikutunne), jätkusuutlikkus, protsessi võrdsus. Kaasamine ei ole nähtus ega ühekordne sündmus, kaasamine on pikaajaline protsess. Konflikti eskaleerumine - eskaleerumine on konflikti hoogustumine, järgnevalt on loetletud konfliktseid sündmusi just nende eskaleerumise järjekorras: vaidlus; konkureerimine; rivaalitsemine; vaenulikkus; üksteise vältimine; avatud vägivald (see ei ole lõplik loetelu, see on näide konflikti teravuse muutumisest). Konfliktide tüübid a) Struktuursed konfliktid - Kõige keerulisem konfliktide tüüp, kus mingi ühiskonna ülesehitse nüanss on ise konfliktide allikas. Samas on just siin sageli looduskaitsega seotud konfliktide olemus. Kui näiteks seadusest tulenevad kohustused otseselt piirava maaomaniku
alates planeerimisfaasist kuni otsuse rakendamiseni. Heaja korrektse kaasamisega kaasnevad: otsuse läbipaistvus ja arusaadavus, mõjusus (vastutus, omanikutunne), jätkusuutlikkus, protsessi võrdsus. Kaasamine ei ole nähtus ega ühekordne sündmus, kaasamine on pikaajaline protsess. Konflikti eskaleerumine eskaleerumine on konflikti hoogustumine, järgnevalt on loetletud konfliktseid sündmusi just nende eskaleerumise järjekorras: vaidlus; konkureerimine; rivaalitsemine; vaenulikkus; üksteise vältimine; avatud vägivald (see ei ole lõplik loetelu, see on näide konflikti teravuse muutumisest). Konfliktide tüübid a) Struktuursed konfliktid - Kõige keerulisem konfliktide tüüp, kus mingi ühiskonna ülesehitse nüanss on ise konfliktide allikas. Samas on just siin sageli looduskaitsega seotud konfliktide olemus. Kui näiteks seadusest tulenevad kohustused otseselt piirava maaomaniku õigusi ning
· tagakius (mobbing), tähendab teise osapoole võimaluste ja õiguste sihipärast piiramist. Tagakiusatule antakse suhteliselt vähe aega, teda segatakse pidevalt, kritiseeritakse vähimagi eksimuse puhul, naeruvääristatakse, levitatakse kuuldusi või ähvardatakse. 4.3 Eskalatsiooniastmed Konfliktidel on oma sisemine arenguloogika. On ilmne, et iga konflikt ei arene hävitamiseni ega jõua kohe äärmusliku lõpptulemuseni. Glasl jagab konflikti eskaleerumise kolme faasi: 23 1. ,,võit-võit" faasi iseloomustab mõlemapoolne valmisolek konflikt lahendada. 2. ,,võit-kaotus" tunnuseks on asjaolu, et kumbki osapool soovib väljuda konfliktist võitjana. Võidu tingimus on see, et teine peab kaotama. 3. ,,kaotus-kaotus", kus võitjaid enam pole ja mõlemad osapooled jäävad kaotajaks.
kes 26. aprilli ööl Tõnismäele kogunesid, olnud "vene pätid, kes hävitavad Tallinna". Reaalsuses on praegu, aasta hiljem, lõhkumise eest kohtu alla antud sadakond inimest, kes sugugi mitte kõik pole venekeelsed inimesed. Tõepoolest, juba kolm-neli päeva pärast juhtunut hakati siiski mainima, et "lojaalseid venelasi on ka, need, kes 26.27. ap- rillil kodus olid". Antud hetkel see tõesti vähendas rahvuskonflikti eskaleerumise võimalust, kuid samas propageeris mõtteviisi, nagu vene rahvusest kodanikud ei võikski kasutada oma põhiseaduslikku õigust avalikele kogunemistele. Baltimaad või Balkan? Seega "pronksiööle" järgnes meediakampaania arvamusartiklitena ja juhtkirjadena, mida jälgides tekkis mitmeid kordi tunne, et ma ei ela mitte 21. sajandi alguse Eestis, vaid 20. sajandi 90. aastate Balkanil. Serbia meedia haaras tookord kiiresti kinni Milosevii väidetest, et Kosovo
läände. · 4.6.1961 esitas Hrushtshov Läänele taas konkreetsema ultimaatumi · 13.8.1962 sulgesid nõukogude tankid piiri Lääne-Berliini ja alustati nn. Berliini müüri ehitamist, et takistada idaberliinlaste Läände põgenemist. · Järgnesid Nõukogude-USA tankide jõudemonstratsioonid oktoobris 1961. 1962. aasta alguseks tõmbuti tagasi. Kokkuvõtteks · 1940. aastate lõpp ja 1950. aastate algus on "külma sõja" eskaleerumise periood. · Tekkib sotsialistlik maailmasüsteem. NSV Liidu Ida-Euroopa satelliitriigid, aga ka esimesed lõhed sotsialistlike riikide vahel. · Mitmel korral (Berliini kriis 1948-1949, Korea sõda 1950-1953, Berliini 1961, Kuuba kriis 1962) seisavad kaks blokki sõjalise konflikti lävel. · Pärast 1956 aastat algab pingelõdvenduse periood · Berliini kriisi 1961 järel algab uus pingelõdvenduse periood, mida iseloomustavad