olukorras teeb. 2. Suunavad normid annavad teada, mida tuleb heaks kiita ja mida mitte. · Normidest raske kinni pidada, see eeldab järeleandlikkust ja konformsust. 18. Empaatiavõime. Võime sisse elada teise inimese tunnetesse 19. Altruism kalduvus hoolida ja muretseda teiste inimeste pärast 20. Interpersonaalse konflikti puhul vaidlus, üks usub, et teine takistab millegi väärtusliku saavutamist või järgimist. 21. konflikti eskaleerumine- tüli suurenemine 22. Referentgrupp grupp inimesi, kelle hulka kuuluvaks inimene ennast peab. Selle grupi liikmete arvamused ja hinnangud kõige olulisemad 23. Vajaduste liigitamine .1 Orgaanilised vajadused. Vajadused elutegevuse esmatingimuste järele. Enesesäilitamise ja liigisäilitamise tung. · Kui orgaanilised vajadused rahuldamata kehalised ja ka psüühilised häired. 2. Funktsiooni- ja füüsilise aktiivsuse vajadused. Vajadus mingite tajuelamuste ja aistingute järele
Huvirühmad on kõik, keda vastav konflikt või probleem otseselt puudutab. Kaasamine - huvirühmade / erinevate osapoolte osalemine erineva taseme otsustusprotsessides alates planeerimisfaasist kuni otsuse rakendamiseni. Hea ja korrektse kaasamisega kaasnevad: otsuse läbipaistvus ja arusaadavus, mõjusus (vastutus, omanikutunne), jätkusuutlikkus, protsessi võrdsus. Kaasamine ei ole nähtus ega ühekordne sündmus, kaasamine on pikaajaline protsess. Konflikti eskaleerumine - eskaleerumine on konflikti hoogustumine, järgnevalt on loetletud konfliktseid sündmusi just nende eskaleerumise järjekorras: vaidlus; konkureerimine; rivaalitsemine; vaenulikkus; üksteise vältimine; avatud vägivald (see ei ole lõplik loetelu, see on näide konflikti teravuse muutumisest). Konfliktide tüübid a) Struktuursed konfliktid - Kõige keerulisem konfliktide tüüp, kus mingi ühiskonna ülesehitse nüanss on ise konfliktide allikas. Samas on just siin sageli looduskaitsega seotud
Huvirühmad on kõik, keda vastav konflikt või probleem otseselt puudutab. Kaasamine huvirühmade / erinevate osapoolte osalemine erineva taseme otsustusprotsessides alates planeerimisfaasist kuni otsuse rakendamiseni. Heaja korrektse kaasamisega kaasnevad: otsuse läbipaistvus ja arusaadavus, mõjusus (vastutus, omanikutunne), jätkusuutlikkus, protsessi võrdsus. Kaasamine ei ole nähtus ega ühekordne sündmus, kaasamine on pikaajaline protsess. Konflikti eskaleerumine eskaleerumine on konflikti hoogustumine, järgnevalt on loetletud konfliktseid sündmusi just nende eskaleerumise järjekorras: vaidlus; konkureerimine; rivaalitsemine; vaenulikkus; üksteise vältimine; avatud vägivald (see ei ole lõplik loetelu, see on näide konflikti teravuse muutumisest). Konfliktide tüübid a) Struktuursed konfliktid - Kõige keerulisem konfliktide tüüp, kus mingi ühiskonna ülesehitse nüanss on ise konfliktide allikas
annaabi.ee 
