Naiste eest palvetab Marilyn Monroe väga palju, sest naised tihedalt joovad alkoholi, tantsivad ja mänivad hasartmänge. Kui varem käis Marilyn Monroe kirikus. Kuid siis, kui ta hakkas elama enda emaga ema sõbranna juures, siis hakkas tüdruk käima kiriku asemel kinos. Tihti elas tüdruk enda unistuste maailmas. Kui Marilyn Monroe käis kinos, siis tegi ta seda üksi. Ja elas ennast tegelaskujude asemele. Ema sõbranna, kelle juures nad elavad Grace õpetab tüdrukule staaride esinemisstiili. Ta meigib Normat, viib ta ilusalongidesse, sätib juustesse lehve ja ostab tüdrukule uusi kleite. Vahepeal aga satub Marilyn Monroe ema närvikliinikusse ja Grace soovib last lapsendada. Ennem aga, kui Grace lapsendab Marilyn Monroe rändab laps paljude 3 perede vahet. Kui ta jälle Grace juurde maandub on too saanud ka ema eestkostjaks. Aga siis Grace abiellub ja uus abikaasa ahistab kasutütart seksuaalselt. Siis hakkab
Kõne sisu ja esitusstiili valikul on otstarbekas silmas pidada publikut. Kõneleja peab silmas pidama ka seda, millist mõju tahab ta oma kõnega pikemas perspektiivis saavutada. Kuigi parlamendi liige pöördub spiikri poole, peab ta tegelikult silmas eelkõige teisi parlamendiliikmeid, aga ka laiemat avalikkust. Kuigi intervjueeritav kõneleb ajakirjanikuga, peab ta silmas eelkõige lehe lugejaskonda. Enne esinemist on oluline teada kuulajate arvu. See aitab valida * sobiva esinemisstiili, * tehnilised vahendid. Väiksemale kuulajaskonnale võib esineda keerulisema kõnega. Mida rohkem on kuulajaid, seda lihtsam ja emotsionaalsem peab kõne olema. Silmas tuleb pidada nn keskmist kuulajat ning rääkida sellisele kuulajale arusaadavalt. Kuulajate tähelepanu võib kiiresti hajuda ja suures rahvahulgas on väga lihtne kõnelejat segama hakata. Seetõttu ongi õigustatud ava- ja lõpuaktuste kõnede
trikid, siis tänapäeval on raske kedagi vastupidises veenda. Mustkunsti on ära kasutatud nii religiooni kui poliitika tarbeks, ent alati on ta täitnud ka meelelahutusvahendi rolli. Tänapäeval on illusionism vaieldamatult meelelahutuse alaliik. Kuigi mitmed mustkunstnikud esitavad oma trikke otse tänavatel, nagu Ameerika kuulus trupp T.H.E.M. või mitmed harrastusmaagid, esineb enamus illusionistidest (tsirkuse)lavadel. Sellise esinemisstiili väljakujunemiseks andis suure tõuke prantsuse mustkunstnik Jean-Eugene Robert-Houdin. Robert-Houdinit peetakse õigustatult modernse mustkunsti isaks. Tänu oma uudsele esinemismaneerile tõi ta trikid publikule lähemale ning kaotas seni valitsenud ,,ime" olemuse. Trikke jälgiti küll suu ammuli, ent enam ei seostatud neid religiooniga. Lisaks mustkunstile on Houdin suure panuse andnud ka mehaanika arengule. Kellassepana tundis ta hästi ,,hammasrataste maailma" ning tema leiutatud