Reisikirjand Inimestele meeldib sellepärast reisida, et laieneb nende silmaring, tutvuvad teiste maade kultuuridega ja kindlasti reisides puhatakse. Ma olen käinud Soomes, Rootsis, Lätis, Leedus, Poolas, Slovakkias ja Ungaris. Ungari reisist on mul kõige värskemad mälestused, kuna käisin seal eelmisel suvel. Kui ma Ungarisse läksin, siis külastasime mitmeid riike : Läti, Leedu, Poola, Slovakkia ja Ungari. Reisin koos ansambliga Karupojad, kus ma juba teist aastat mängin viiulit.Seal mängivad lapsed ja nende vanema erinevatel pillidel : mitut liiki kandleid, akordion, kontrabass, flööt ja erinevad rütmipillid. Meie lood on pärit rahvamuusikast. Selle ansambliga olen käinud ka erinevates laagrites. Reisi alguses sõitsime läbi Lätist ja Leedust. Poolas külastasime soolakoopaid. Soolakoobastes olid kõik ruumid soolast. Slovakkias käisime jääkoobastes. Seal oli väga külm, harjumatu oli suvel minna jääkoop...
Valisin selle kontserti sõbranna soovitusel ning samas see pakkus mulle enim huvi ja tundus olevat hea ajaviide reede õhtuks. Esinejateks olid Uku Suviste ning Fred Rõigas, kes mõlemad laulsid ning mängisid vaheldumisi kitarri ning süntesaatorit. Nad esitasid erinevaid tuntuid, kuid ka mitte tuntuid palasid nii eesti kui ka inglise keeles. Laulud olid enamjaolt tundelised mida oli uskumatult hea kuulata, sest mõlemad lauljad on vokaalselt väga tugevad ja omavad palju esinemiskogemusi. Minu lemmiklauluks osutus kontserdi viimane laul - Olav Ehala ning Jaan Tätte ,,Tahan olla öö'' . See pala on mu lemmik olnud juba aastaid ning ülimalt mõnus oli seda laulu kuulata esimest korda otse, mõne meetri kaugusel olles esitajast, mitte CD plaadilt või Internetist. Laulul on väga armas sõnum ning kaunid eestikeelsed sõnad, sobis suurepäraselt kontserdi lõpetuseks. Uku Suviste on pärit muusikute perest kelle mõlemad vanemad Väino ning Sirje Puura on
tuntuid inimesi. Kogu karjääri jääb saatma alkoholilembus mis aina enam süvenes ja lõpuks ka hauda viia ähvardas. Tundub uskumatu kuidas mitu aastat möödus pidevas alkoholiuimas olles ning samal ajal suudeti veel luua muusikat, esineti purjuspäi laval, oli ka hetki kus tuli üldse esinemine ära jätta, sest oldi liiga kastis omadega, kuidas laval joobeolekus pikali kukuti või mõni esineja poole kontserdi pealt lavalt minema veeti. Peamiselt kirjeldab Raud oma esinemiskogemusi ning värvikaid juhtumisi laval olles. Näiteks lugu sellest, kuidas Raual laval olles erektsioon tekkis või kuidas purjus peaga esinemistel jälle midagi korda saadeti- nii palju kui meeles on üldse. Suur osa teismelise ajast möödub Mihklil nn mäluaugus alkoholismi tõttu. Raamatus on kirja pandud ka erinevaid läbu pidamise momente ja sellest kuidas tuntud lasteajakirjanike korterist sai ühel kuul aastas kohalike joodikute kokkusaamispunkt hüüdnimega staap. Staap kujutas
annaabi.ee 
