filosoofi, kes on vastavat seisukohta pooldanud. Universaalide tüli Universaalid on filosoofias üldised ideed. Universaalideks (ld universalis 'üleüldine') nimetatakse abstraktsed objekte-omadusi, suhteid ja arve. Sõna "universaal" tähistab niisugust oletatavat identiteeti, mis on korduva iseloomuga: miski, mida paljud erinevad partikulaarid võivad kehastada ehk instantsieerida (instance tähendab inglise keeles esinemisjuhtu). Traditsiooniliselt jagatakse universaalid kahte laia klassi: omadused (properties) ja seosed (relations). Neid vastandatakse konkreetsetele objektidele ehk partikulaaridele. Partikulaar on üksikmõiste, mis tähendab üksikasja. Universaalidest saame mõelda, konkreetseid objekte aga meeltega tajuda. Partikulaar on mistahes konkreetne objekt ("asi" kõige laiemas mõttes). Partikulaaridele osutavad niisugused fraasid nagu "see laud siin nurgas", "too noormees seal",
(põrandat pühkima põrandapühkimine). Identsena tunduvad sõnavormid (kella ja kella jne) on rangelt võttes sõnavormi erinevad realisatsioonid. Astme võrra kõrgemal abstraktsioonitasandil on nad siiski sama sõnavormitüübi realisatsioonid. Nii realisatsioonide kui ka sõnavormitüüpide kohta kasutatakse keeleteaduslikus kirjanduses terminit sõnavorm, samuti terminit sõna. Eesti keeles kasutatakse sõnavormide kohta ka terminit sõne, mis tähendab sõnavormi konkreetset esinemisjuhtu tekstis. Tavaline kõne ja kirjutatud, jooksev tekst koosnevad seega sõnedest. Veel kõrgemal abstraktsioonitasandil on sõnavormid (sõnavormitüübid), sama sõna eri vormid, muutevormid. Need on lekseemi (leksikaalse sõna, sõnaraamatusõna) teisendid, mis on olemas tänu keele süntaksi ja morfoloogia iseärasustele. Lekseemi sõnavormi esindajat sõnaraamatutes nimetatakse sõnaraamatuvormiks või algvormiks.
annaabi.ee 
