lastemuusikakoolid, erakoolid, stuudiod, ringid, koolide muusikaline tegevus. Tänu järjepidevale tegevusele on jätkuvalt suur koolikooride ja koorilaulu harrastavate laste ja noorte arv. Toimub palju spetsiifilisi muusikafestivale (Rainbowjazz, Mürtsub pill, Vanamuusikafestival, Mailaul, Maa ja Ilm), kuid muusikal on oluline osa peaaegu kõikide festivalide kavades. Tartus on palju tugevaid muusikuid, kes on tegevad kas esinejatena või pedagoogidena. Muusika on ka peaaegu ainus valdkond Tartus, kus eksisteerib ka edukalt tegutsevaid managere. Nõrkustena võib välja tuua muusikalise hariduse ühekülgsuse. Väärtustatud on peamiselt klassikaline muusika, vaja oleks õpetada rohkem improviseerimise oskuseid ja väärtustada ka teisi muusikazanre. Tipptasemel tegutsevaid muusikuid on vähe, kõrgetasemelistel kontsertidel esinevad pidevalt ühed ja samad muusikud
Kuuldust ja nähtust korraldati viktoriine, parimaid ded, klaasile värvimine ja kopeerimine paberile, auhinnati diplomite ja maiustustega. kangamaal, puunikerdused, portselanimaal, klaas- vitraa, lillepärgade ja taimevaipade punumine, Lapsed lõid kõigil üritustel aktiivselt kaasa, ühed kingipakkide, pudelite ja purkide kaunistamine eri- esinejatena, teised üriiliikmetena, kolmandad nevate materjalidega, viltmütside viltimine, T-särkide pealtvaatajatena. värvimine batikatehnikas, ka voolimismassist Viimasel päeval sai iga laagrilaps osalemise eest Cernit´ ehete valmistamine. tunnistuse ja sokolaadimedali. 5. vahetuse ühistööna valmisid laagri jaoks maa- litud siidkardinad. 7
Ilvi Rauna (2005: 149) väitel, kes on oma magistriväitekirjas analüüsinud 1930. aastate ring- häälingu saatekavu, oli tantsumuusika osa keskmiselt 5–7% muusikasaadete üldmahust, mil- lest osa oli nn vana tantsumuusika. Kuigi saatekavadest võib leida saatenimesid, nagu “Džäss- muusikat heliplaatidelt”, “Džässilaule”, “Džässirütme klaveril ja orelil”, “Džäss kahel kla- veril”, “Kontsert džässmuusika uudistest”, kus esinejatena toodud Paul Whiteman, Tommy Dorsey, Benny Goodman, Ray Noble, Jack Hylton ja Fletcher Henderson (ibid., 155), oli džässiliku muusika osakaal muusikasaadete kogumahus siiski küllaltki väike. Nagu meenutab V. Ojakäär, võis isegi saates “Pool tundi ehtsaid džässirütme” kuulda meeleoluviiuldajat Georges Boulanger´d või akordionist Ludwig Kletschi, kellel selle muusikaga midagi ühist polnud (Ojakäär 2000: 466). Aktiva poolele peaks paigutama eelmainitud H. Ambeli džässi
annaabi.ee 
