10.r klass SUGAR ehk Dzässis ainult tüdrukud Retsensioon 1.detsembril toimus Tartus, Vanemuise suures majas Jule Styne'i kuulus muusikal ,,Sugar". 1 Muusikali tegevus toimub nagu parimas seebiooperis kunagi ei tea, kes on tegelikult kes ning millega kogu see lugu lõpeb. Ka kõige esinduslikumas bändis võib tegutseda FBI agent ning hommikune voodikaaslane ei pruugi olla see, kellega sa magama heitsid. "Sugar" jutustab loo kahest muusikust, Joes'st ja Jerry'st, kes kabuhirmus pagevad Chicago gängsterite eest. Sest nad sattusid pealt nägema midagi sellist, mida nad mingi hinna eest näha poleks tohtinud. Nüüd päästavad mehi vaid kiired jalad ning meisterlik ümberkehastumisvõime. Joe (Andero Ermel) ja Jerry (Veikko Täär) muunduvad
rikkuda ja teistmoodi teha." Nimiosalist Sugar`it kehastab ei keegi muu kui laulja ja näitleja Gerli Padar. Joe`na astub lavale Andero Ermel. Jerry`na minu kauge sugulane Veikko Täär ja Sveer Sue`na Marika B. Teistes rollides Merle Jääger, Tõnu Kattai, Jaan Willem Sibul, Alo Kurvits, Aivar Kallaste jpt. Tegevus areneb nagu parimas seebiooperis kunagi ei tea, kes on tegelikult kes ja millega lugu lõpeb. Ka kõige esinduslikumas bändis võib tegutseda FBI agent ja hommikune voodikaaslane ei pruugi sugugi olla see, kellega sa magama heitsid. "Sugar" jutustab loo kahest muusikust, Joes'st ja Jerry'st, kes kabuhirmus pagevad Chicago gängsterite eest. Sest nad sattusid pealt nägema midagi sellist, mida nad mingi hinna eest näha poleks tohtinud. Nüüd päästavad mehi vaid kiired jalad ning meisterlik ümberkehastumisvõime. Joe ja Jerry muunduvad Josephine'iks ja Geraldine'iks ning teevad
Maja taastamist saaks loota vaid tingimusel, et hoone oleks muinsuskaitse all või vähemalt miljööväärtuslikus piirkonnas. Seda ta paraku pole- ümbruskond on ette nähtud just Tallinna city kõrghoonetele. Ka ei ole kardetavasti Maakri 28A kellelegi emotsionaalselt väärtuslik, sest omanike-elanike ring on aegade jooksul korduvalt vahetunud. Maja mittesäilimisest oleks äärmiselt kahju, sest kuigi hoone ei asu vahetult tänavafrondis, vaid veidi vähem esinduslikumas kohas mõnikümmend meetrit taga pool tööstushoonete ja suurte puude vahel, on tegu siiski uhke juugendarhitektuuriga, mis on haruldane ka selle poolest, et on üks esimesi Tallinna eeslinnade puitmaju, kus on kohe nähtud ette välisseinte katmist krohviga. Lammutamise puhul tuleks hoone kindlasti paberkadjale jäädvustada, et ainulaadne ehitis oleks meie arhitektuuriajaloos fikseeritud (statement ajaloolane Robert Nermanilt). Elamu juurde on ka kuulunud ilusad sepisaiad, mis
1.8 Majandus: Haldusjaotus: 27 piirkonda. Majandusharud: Peamised majandusharud on kalapüük ja töötlemine, metsa- ja mäetööstus ning karusloomakasvatus. Maavararikas Yukoni platoo (vask, kivisüsi, kroom, kuld, plaatina, antimon, plii). 1977. aastal läks käiku 1274 km pikkune Prudhoe Bayst kuni Vaikse ookeani rannikule Valdezi sadamasse ulatuv Transalaska naftajuhe. 4 1.9 Huviväärsused: Alaska osariigis on 37 muuseumi. Esinduslikumas on Juneau's asuv Alaska osariigi muuseum ja Ketchikanis paiknev Totem Heritage Center. Looduskaitse all on Mount McKeinley rahvuspark. Alaska ajalugu kajastab Sitka National Historical Park. Turistide üks meelispaiku on Glacies Bay jäliustik, aga ka paljud teised (Portage Glacier, Mendenhal Glacier). Pribõlovi saartel võib külastada ainulaadseid linnulaatasid. Anchorage'is asub Alaska loomaaed. 1.10 Pühad: uusaasta, M. L. Kingi sünnipäev, A
Sissejuhatus Alatskivi loss on Alatskivi mõisa uusgooti stiilis peahoone. Alatskivi mõisat on esmamainitud 1601. aastal. 1628. aastal kinkis Rootsi kuningas Gustav II Adolf mõisa oma sekretärile Johan Adler Salviusele. Tema käest siirdus mõis 1642. aastal Hans Dettermann Cronmanni omandusse. 1753. aastal ostis mõisa Otto Heinrich von Stackelberg. 1870. aastal läks mõis kaasavarana von Nolckenite aadliperekonna omandusse, mil mõisasüdant hakati senisest esinduslikumas stiilis välja ehitama. Kuna Arved non Nolcken oli Shotimaa reisilt naasnuna vaimustunud sealsest arhitektuurist, eriti aga Balmorali kuningalossist, otsustas ta Alatskivil püstitada Balmorali koopia. Tulevase lossi projekti koostas Arved von Nolcken ise, kes juhtis muuhulgas ka ehitustöid. Tegelikult kopeerib Alatskivi Balmorali lossi kujunduselemente, mitte aga planeeringut - Balmoral on Alatskivist tunduvalt suurem. Restuareerimine 2003
võimalusi. Tulemuseks oli mitmekihilisest vineerist ja kõverpinnaliste vormidega liimitud mööbel. 1937 võttis Alvar Aalto osa rahvusvahelisest arhitektuurikonkursist Tallinna uue kunstimuuseumi projekti saamiseks. Kuigi tema võistlustöö oli tasemelt teistest märgatavalt üle, otsustas zhürii siiski eesti arhitektide kasuks. Võidutöö autoreid ei mäleta praegu peaaegu keegi, igas vähegi esinduslikumas Aalto monograafias on aga sees tema Tallinna muuseumikavand. 1939 valmis tema sõprade Maire ja Harry Gullichseni tarvis ehitatud kaunis Villa Mairea Noormarkkus. Maire Gullichsen oli tähelepanuväärne ettevõtja ja kunstimetseen, kes asutas kuulsa ettevõtte Artek, mis sai hiljem kogu maailmas tuntuks Aalto kasevineermööbli valmistaja ning turustajana.
jõukana, andis lepingutingimustes kergemini järele ning seega lõi soodsamad võimalused kohalikele ärimeestele, mis oli lõpptulemusena kasulik nii Porto linnale kui ka tervele Portugalile. Samas börsihoones mõisteti ka kohut petistest kaupmeeste üle ning lahendati kaubandusalaseid vaidlusi. Lisaks asub börsihoones, kaubandus-tööstuskoja ühes 184 esinduslikumas ruumis omaette kunstiteos parkettpõrand, mis koosneb üle ilma kokkukorjatud erineva tooniga puidust. Tulemus lummab oma originaalsuse ja iluga. Portugali kunagised lasterikkad pered on jäänud ajalukku ja Portugal tunneb nagu Eestigi muret rahvaarvu kahanemise üle. Kui 1990. aastal elas Portugalis 10,4 miljonit inimest, siis kuus aastat hiljem 9,8 miljonit. Entsüklopeedia andmetel olid 1992. aastal 17% Portugali elanikest kirjaoskamatud
sellena võtta ilmselt õige. Küll aga tuleks neid käsitleda kui vajalikku ettevalmistavat etappi tõelistele džässikontsertidele, sest sellise ürituse kogemus puudus ju nii muusikutel kui pub- likul. 4.1. SÕJAEELSED DŽÄSSIKONTSERDID 4.1.1. Priit Veebeli esimene kontsert 24. novembril 1936. aastal organiseeris pianist ja helilooja Priit Veebel esimese suure džässikontserdi (kokku toimus neid tema eestvedamisel viie aasta jooksul vähemalt viis) meie kõige esinduslikumas akadeemilise muusika pühamus – Estonia kontserdisaalis (vt foto 55). See fakt iseloomustab ehk kõige paremini džässi arengu- ja populaarsusastet Eestis. Kuigi olime üldises arengus umbes kümme või pisut rohkem aastat Ameerikast maas, jõudis meie džäss suurele kontserdilavale siiski enne. Küsimus ei olegi niivõrd ruumi üürimise võima- 166 Postimees 1930, 17.08. 167 Postimees 1933, 14.06. 168 Postimees 1933, 6.08 ja 9.08 169 Postimees 1934, 6.07. 170
annaabi.ee 
