29. detsembril 1825 aastal suri Brüsselis David- kunstnik, kes oli läbi elanud ja jäädvustanud oma loomingus Prantsusmaa kõige tormilisemad ja dramaatilisemad aastad. Ta oli andnud maalikunstile tagasi selle väärikuse, mis rokokookunstis oli kaduma läinud, ning kaotanud selle taas, kui sai keisri õuekunstnikuks. Võitlus diktatuuri vastu kunstis revolutsioonipäevil kujunes mõneti farsiks tema enda suhtes. Ta kukutas küll Kuningavõimu esinduskunstnikud, kuid selleks, et õuekunstnikuna ise nende kohale asuda. 2 2 ,,Prantsuse maalikunst IX-XIX sajndil" lk 143-151 8 MAALID JA TEOSED. Kui Jacques Louis David naases Pariisi 1780. aasta suvel, leidis ta eest klassitsismile vastuvõtliku kunstiavalikuse. Sellel ajal valmisid ka revolutsioonieelsed maalid "Pime Belisar kerjamas", "Andromanche leinab surnud Hektorit" ja "Horatiuste vanne"
Brüsselisse.33 Temast jäi mälestus kui kunstnikust, kes elas läbi ja jäädvustas oma loomingus Prantsusmaa kõige tormilisemad ja dramaatilisemad, ent samas ka põnevaimad aastad. Ta andis maalikunstile tagasi selle suuruse ja uhkuse, mida polnud näha rokokookunstis ning kaotas selle taas, kui sai keisri õuekunstnikuks. Kuid Davidi suur võitlus diktatuuri vastu kunstis revolutsiooni päevil muutus farsiks: ta kukutas küll kuningavõimu esinduskunstnikud, kuid vaid selleks, et keiserliku õuekunstnikuna ise nende kohale astuda.34 2. J. L. DAVIDI LOOMING David pidas oma loomingus olulisimaks järgida klassitsismi rangeid põhimõtteid. Klassitsismile muutusid aga tunnuslikuks kolm seika: Leon Battista Alberti meetodi taasevitus, mille kohaselt inimkujutus peab lähtuma aktist; maali skulptuurne põhi ning maali 35