romaanis, tuues sinna detaile mujaltki. Romaan sai tohutu vastukaja. Teose kaudu paljastab kirjanik ühiskonna masendava ebaõigluse kui ka elu traagilise poole tervikuna. Ta näitab põhjusi ja tingimusi, millest kannatus välja kasvab. Üks tähelepanuväärsemaid teoseid oli ka ,,Wilhelm Meisteri õpiaastad". See romaan oli realistlikum kui ,,Werher". Samas aga ületas nimetatut ka mahult. See oli suur samm edasi kogu Euroopa ja eeskätt saksa romaani arengus. Goethe andis selle teosega esinduskuju romaanitüübile ja seda hakati nimetama kujunemis- ehk isiksuseromaaniks. Sellises teoses langeb põhirõhk enamasti kunstniku või kirjaniku kujunemisele isiksuseks. Need romaanid on sageli autobiograafilised. Isiksuseromaan kasutab sageli jutustust 1.isikus. Siit tuleneb ka see, et ,,Wilhelm Meisteri õpiaastad" romaani kangelane meenutab Goethet ennast mitmest vaatepunktist. Romaanis väljendab Goethe irooniat ja kriitikat seisuslikule ebavõrdsusele Saksamaal, avab
kujunes välja Goethe isiklike elamuste põimingust. Ta armus Lotesse, kes aga paraku oli kihlatud. Vahetult pärast seda oli autoril teinegi armulugu, mis kiiresti katkes. Goethe romaani teeb tähelepanuväärseks asjaolu, et autor esitab jutustuse vähimategi liigdetailideta, viies teose oskuslikult traagilise kõrgpunktini. Goethe paljastab romaani kaudu ühiskonnanormide ebaõigluse kui ka elu traagilise poole tervikuna. Romaaniga ,,Wilhelm Meisteri õpiaastad" annab Goethe esinduskuju kujenemis- ehk arenguromaanile, mille puhul langeb põhirõhk vaimsete huvide või kalduvustega noore inimese kujunemisele isiksuseks. Taolised romaanid on sageli autobiograafilised. 1922 loodi Eesti Kirjanike Liit, mille eesmärk oli seista kirjanike loomistingimuste eest ja tegeleda kirjanduselu üldprobleemidega. Esimeheks sai Tuglas, kelle toimetamisel ilmus 1923. aastal kirjandusajakirja Looming esimene number. Seda ettevõtmist toetas ka riik. Sinna
annaabi.ee 
