ning lähevad samal ajal omavalitsuse õiguste tagamisel märksa kaugemale kui Eesti seadused ja senine praktika. Kohaliku omavalitsuse korraldus Institutsionaalselt struktuurilt on Eesti omavalitsussüsteem ühetasandiline, st elanike valitav esinduskogu regionaalsel valitsemistasandil puudub. Enne 1993. aastat oli Eestis kahetasandiline omavalitsussüsteem, mille esmatasandi moodustasid vallad, alevid ja linnad ning teise omavalitsustasandi (valitud esinduskogudega) 15 maakonda ja 6 vabariiklikku linna. Kohaliku omavalitsuse korraldamise seaduse vastuvõtmisega 1993. aastal otsustati lõpuks ühetasandilise omavalitsussüsteemi kasuks ning maavalitsused said edaspidi riigi ametiasutuse staatuse. Seisuga 1. jaanuar 2006 oli Eestis 227 kohaliku omavalitsuse üksust 33 linna ja 194 valda, sealhulgas 14 vallasisest linna. Eesti kohaliku omavalitsuse sisemine struktuur sarnaneb põhijoontes selle vastetega lääneriikides
Inimese positsiooni ühiskonnas määras tema sünni päritolu. Esimesse seisusesse polnud võimalik sündida, sest vaimulikel kehtis tsölibaat ehk ei igasugusele seksile. Igal seisusel oli teistest erinev haridus, kasvatus, elulaad. Riietuse ja relva olemasolu või hobuste arvu järgi võis kindlaks määrata inimese seisuslik kuuluvus. Varandusel polnud mingisugust tähtsust seisuslikus korras. Oluline oli päritolu. Seisuste süsteem kinnistus seisuste esinduskogudega veelgi (Prantsusmaal generaalstaadid, Inglismaal parlament). Seisuste siseselt oli veel omakorda hierarhiline süsteem. Olid ülemad ja alamad vaimulikud, kõrgemad ja alamad aadlikud. Kolmandal seisusel polnud hierarhiat seisuse sees. 14. Feodaalekspansioon Kuni 11. sajandini olid (lääne)eurooplased tagasi tõrjunud väljastpoolt tulevaid rünnakuid, aga siis asub Euroopa ise pealetungile. Lääne-Euroopalik feodaaltsivilisatsioon asub laienema. Võib välja tuua kolm suunda:
suhete printsiipe, suhet teiste riigi süsteemi primaarsete elementidega ning sekundaarsete elementide teiste institutsioonide või organisatsoonide ja kodanikega. Monarhiale on iseloomulikud: A 1) võimu allikas jumalikku päritolu või monarh kui riikluse idee kehastus; 2) riigipea absoluutne võimutäius - seadusandlik, täidesaatev, kohtuvõim monarhil; 3) riigipea võimupädevus on päritav. B 1) võimu jagatakse suursenjööridega; 2) võimu jagatakse seisuslike esinduskogudega; 3) võimu jagatakse paramedical C Monarh ei jaga üldse kellegagi võimu. Vabariigile, kuid ka konstitutsioonilisele monarhiale on iseloomulik: 1) võimuallikaks rahvas, kes teostab teatud juhtudel võimu otse; 2) riigipea valitakse kas otse rahva poolt või valijameeste kaudu; 3) võimud on lahutatud 4) parlament ja riigipea valitakse kindlaks tähtajaks, toimuda võib rotatsioon 5) lahutatud võimudel üksteise suhtes poliitilise kontrolli ja tasakaalustamise võimalus
ja sekundaarsete elementidega või teiste organisatsioonide ja kodanikega. Sõltuvalt riigi tüübist on valitsemise vormidel olulised iseärasused: 1. Monarhiale iseloomulik: A: - võimu allikas jumalikku päritolu või monarh kui riikluse idee kehastus; - Riigipea absoluutne võimutäius – seadusandlik, täidesaatve, kohtuvõim monarhil; - Riigipea võimupädevus on päritav. B: - võimu jagatakse suursenjööridega; - Võimu jagatakse seisulike esinduskogudega; - Võimu jagatakse parlamendiga C: monarh ei jaga kellegagi võimu – absolutismi õitseng nt Louis XIV ajastu 2. Iseloomulik vabariigile, kuid ka konstitutsioonilisele monarhiale: - Võimuallikaks rahavs, kes teostab teatud juhtudel võimu otse, reeglina aga esindusdemokraatia kaudu; - Riigipea valitakse kas otse rahva polt või valijameeste kaudu; - Võimud on lahutatud - Parlament ja riigipea valitakse kindlaks tähtajaks, toimuda võib rotatsioon
Prantsuse marssal Jean Baptiste Bernadotte valiti algul Rootsi kuninga troonipärijaks ning pärast Karl XIII surma sai ta kuningaks Karl XIV Johani nime all; või b) kui monarhia sisse seatakse - nt Saksa keisri Wilhelm I valimine > edasi juba monarhi võimu pärandamine); B. monarh jagab võimu kas: 1) suursenjööridega (feodaalse killustatuse ajastu) või 2) seisuslike esinduskogudega (Euroopas on neis tüüpiline koosseis nn kuuriate kaupa kolmest seisusest: aadel, vaimulikkond, linnade esindus (linnakodanlus; hiljem üldse kodanlus kui ettevõtjad; v.a. Rootsi - seal oli erandlikult neli seisust: aadel, vaimulikkond, (linna)kodanlus, vabad ehk riigitalupojad)) või 3) parlamendiga - vrdl: a) uusaegse dualistliku parlamentarismi formeerumise perioodil: Inglismaa pärast Cromwelli lordprotektoraadi ajastut; Prantsusmaa pärast 1789.a. revolutsiooni,
annaabi.ee 
