Eestlaste emotsioonisõnavara
vastuseks oma ametikoht või elukutse. Lisaks töökusele peetakse eestlase prototüüpseks
iseloomujooneks ka kadedust ja kinnisust. Järgnesid edasipüüdlikkus, sõbralikkus,
jonnakus, rahulikkus, tagasihoidlikkus. (Vainik, Orav 2005 : 4 6)
Neljast emotsioonide põhinimetusest osutus viha esilduvus teistest suuremaks peaaegu
samavõrra kui põhinimetuste erinevus mittepõhinimetustest. Viha peetakse kõige
tüüpilisemaks emotsiooniks. Viha osutus ka negatiivse emotsiooni esindavamaiks
4
näiteks, seda mainiti sagedasti ja ühena esimestest. Ühes katses pidi nimetama
emotsioonide antonüümipaare. Viha antonüümina mainiti nii armastust kui ka rõõmu,
kuigi viha ainsaks vastandiks on armastus. See tekitab arvamuse, et eestlaste teadvuses
on sõnale viha kaks erinevat tähendust. Esimene on siis, kui vastandiks on rõõm, siis
mõeldakse lühiajalist seisundit