Erich Maria Remarque „Läänerindel muutuseta“
Meie ei murdunud, me kohandusime; meie kakskümmend aastat, mis meile nii
mõndagi raskeks tegid, aitasid meid sel puhul. Kõige tähtsam oli aga see, et meis
võrsus kindel ja praktiline ühtekuuluvustunne, mis rindel saavutas oma parima, mida
sõda üldse on sünnitanud – seltsimehelikkuse!
Toit kui esmane mure, labane meelelahutus, kaaslaste isiklike esemete omistamine.
Rasked olukorrad on eelduseks primitiivsete, esmaste vajaduste esileseadmiseks. Elu
on Remarque’i jaoks ülim väärtus ning tema jaoks seisneb elu mõte selles, et elu tuleb
läbi elada, läbi tunnetada ning seejuures ei tohiks kitsendada teiste samasugust õigust.
Tapmine on Remarque’i jaoks üks suurimaid üleastumisi, kuigi samas on surm ka
väga tihedalt eluga seotud ning surma pideva läheduse tunnetamine aitab ka kirjaniku
raamatute peategelastel elu ja elamist paremini tunnetada. Ilmset ka sellest lähtuvalt
annaabi.ee 
