” Olenevalt naerust, saab väga palju muuta inimese vastuvõttu sellele. Naer on paljastav ja see on spontaanne. Naer võib reeta inimese isiksuse omadusi, isegi kui sooviti neid vaka all hoida. Kuulus kirjanik Goethe on öelnud: ,,Millegi muuga ei näita inimesed paremini oma iseloomu, kui sellega, mida nad naeruväärseks peavad.’’ Normiks on naerda päevas vähemalt kolm korda. Kõik ei peagi alalõpmata väga naljakas olema, naerul on ka muid esilekutsujaid. Inimestel on tuhat erinevat naeru – naer südamest, viisakusnaer, kohmetusest, piinlikus olukorras, komplimendile reageerides, parastades ja nii edasi. Kahjuks peab tõdema, et lõbu, mida pakub teiste mõnitamine, haavamine ja äratõukamine on üks huumori tugevamaid ajendeid. Sellisel juhul pole kahe isiku vaheline huumor tasakaalus. Inimesele, kes naerab teise üle võib see tõesti väga naljakas olla, kuid teisele isikule on sellele vastupidine mõju. Olgugi, et kellegi teise naermine
raskusteta. Kogelemine ja selle esilekutsujad. Haiglasliku iseloomu omandavad kordamised ainult siis, kui hääldamisel kaasnevad nähtavad kramplikult pingutatud liigutused. Kramp võib tekkida kõigis kõneorhanite lihastes: huulte, keele, suulae, hingamislihastes. Kogelemine on kõige raskem kõnehäire, mis võib tekkida igaühel. Kuid igaüks võib ka sellest hoiduda. Kogelemise põhjuseid ei ole veel suudetud avastada. Kuid enam-vähem on võimalik kindlaks teha selle esilekutsujaid. Mõned esilekutsujad: · Hääliku vale hääldamine · Psüühiline trauma vale kasvatuse näol · Psüühiline trauma hirmu, ehmatuse näol tagajärjel · Suhtlemine kogelevate või vigaselt rääkivate vanemate ja omastega · Rasked haigused, mille tagajärjel organism on füüsiliselt nõrgenenud · Jäljendamine Kordamine on kahel viisil 1) korratakse sõna esimest silpi (tu-tu-tuba, ka-ka-kana) 2) korratakse esimest tähte
maavärinad, haigused ja kliimanihked 2)inimese loodud situatsioonid, nagu reostus või 4 loodusressursside üle- või liigkasutamine. Neist teguritest võib igaüks põhjustada muutusi grupi majanduslikus baasis ja sots. sidemetes. Sissetung: teiste suguharude, koloniaalvõimude või majandusliku võimu sissetung grupi territooriumile on sarnaselt sõjaga üks sots. muutuste suurimaid esilekutsujaid. Mõlemaga kaasneb grupi vajadus kohaneda uute kommete ja arusaamadega või asuda ümber koos muutustega elatusviisis. Kultuurilised kontaktid: kontakti tulemusena saab üks grupp teada, kuidas teine on säilimisülesannetega toime tulnud. Näiteks võib igapäevaelu käigus üks suguharu juhuslikult kohata teist, samas võib see kontakt olla ka kauplemise või abielupartnerite vahetuse eesmärgil. Samuti võib kultuuriline kontakt olla uurijate või sissetungivate armeede poolt pealesurutud.
Enne vägivalla tõenäoliseks saamist on vaja pikaajalist korduva ülekohtu tajumist (Smelser). Soovitused edukaks kontrolliks hulkade üle (Waddington): 1) Hulkadel tuleb lasta enda üle korda pidada nii palju kui vähegi võimalik. 2) Politsei ja korraldajate vahel peab olema tõhus side. 3) Kui osaleb politsei, peab ta kasutama vähima jõu rakendamise taktikat, et rahvahulga liikmed ei näeks politseinikes hädade esilekutsujaid. 4) Hulkade juhtijaile tuleb õpetada tõhusat suhtlemist. 5) Rahvas peaks tajuma politseid ja teisi jõustruktuure ühiskonna ees vastatavatena, mitte valmitena tegema kõike, mis pähe tuleb. Süttimispunkti sündmuste mõju seisneb eelkõige selles, et nad annavad allikate kohta (Waddington, Jones, Critcher). Mõistmaks seda, mis toimud rahvahulga vägivaldseks muutumisel, analüüsi tasandid: 1) Struktuurne - nt, et mustade suurem tööpuudus tähendab nende vähemat huvi
Teenekate kontingendi ("meritokraatia") vanus. Kordamisküsimused HMS raamatu kohta 1. Sotsiaalsete muutuste allikad, muutuste kiirendamine Sotsiaalne muutus- protsess, mille kaudu aja jooksul muutuvad väärtused, normid, institutsioonid, sotsiaalsed suhted Keskkonnasündmused- loodussündmused (maavärinad), inimese loodus situatsioonid(reostus, loodusressursside liigkasutamine) Sissetung- sarnaselt sõjale üks suurimaid sotsiaalsete muutuste esilekutsujaid, mõlemaga kaasneb grupi vajadus kohaneda uute kommete ja arusaamadegavõi asuda ümber koos muutustega elatusviisis Kultuurilised kontaktid- sagedane muutuste allikas, kontakti tulemusena saab üks grupp teada, kuidas teine on säilimisülesannetega toime tulnud (nt võib igapäevaelu kägius kohata üks suguharu teist, samas võib see kontakt olla ka kauplemise või abielupartnerite vahetuse eesmärgil ettekavatsetud)
annaabi.ee 
