Liivi seminar armastusluules
Kus õitsed sina!
Mu ees aga on surm,
Ma tunnen vina.
J. Liivi värsiloomingule on omane erakordne tundeintensiivsus. . Olulisel kohal on kordus ja
muusikaline rütm. Tõepoolest, Juhan Liivi kordus on ainulaadselt erk ja mitmekülgne. Vahel on
see lihtsalt ühe ja sama kordamine, vahel parallelism, vahel uute sõnade, lauseosade, kujutluste
esileastumine endises naabruses. Võib isegi öelda, et kordusega tema luule otse sünnibki. Tema
korduses ilmneb üks neist joontest, mille kaudu küll kõige nähtavamalt avaldub luuletaja seos
rahvaluulega ja kõnekeelega. Siinpuhul on Juhan Liiv ammendanud vist küll kõik eri liigid. Tema
luuletekst on lausa tulvil üksiksõnade ja sõnatüvede kordamisi, aga samuti ka värsiosade, tervete
fraaside või poolte salmide kordamisi. Piirdume siinkohal vaid mõne näitega: