Mats Traat
kõrvuti tulevikuoptimist ja kodumaateema, hiljem hakkas kirjutama loodus- ja isamaaluulet.
Proosateoste põhiteemad on eestlaste saatuse kujunemine maaelu ajaloo kaudu ja inimese
teisenemine muutuvas ajas. Keskne teema on eesti maaelu olevik ja minevik. Lisaks on Traat
tõlkinud ka poole, tsehhi ja makedoonia luulet. Autor on ise öelnud, et " ainult luuletaja olen
tahtnud olla". Traadi luule on jutustavat laadi tal on ilmunud ka tartumurdelisi värsse "Ma lään
tartu kiilde pakku". Esikluulekogus "Kandilised laulud" (1962) ilmus "Noorte autorite"
kassetis ning selles teatas Traat:
Ma olen kandiline maamees,
hall ja tõsine kui raudkivi.
Traadi luulet on nimetatud poeetiliseks autorbiograafiaks ning on leitud, et see on otsekui
eestlase nägu tõsine ja murelik. Tema luule põhimotiivid on kutse linnast loodusesse; oma aia