Mina igatahes nende hulgas ei ole. 4. osa (,,Molto tranquillo e misterioso - Marcato marziale") oli kõla poolest pisut ilusam, kuid muusikaliselt täiesti seisev. Paari minuti järel hakkas ikka päris igav. Väga kahju oli sellest, et Quintessential Playeril, mille abil ma seda kontserti järelkuulasin, polnud edasikerimise võimalust. Ühe väga olulise asja unustasin veel öelda. Nimelt oli selle kontserdi näol tegemist Olav Rootsi ,,Sümfoonia" esiettekandega Eestis. Ausalt öeldes ma ei imesta, miks esiettekande ja eesti esiettekande vahe oli nii suur. Autorist Olav Roots sündis 26. veebruaril 1910. aastal Rõngu Kihelkonnas, lõpetas Tartu Kõrgema Muusikakooli klaveri ja kompositsiooni erialal, õpetajaks Heino Eller. Aasta hiljem lõpetas ta ka Tallinna Konservatooriumi. Oli Riigi Ringhäälinguorkestri peadirigent. Põgenes Teise maailmasõja ajal Eestist Rootsi ning 1954. aastal Kolumbiasse, kuhu ta jäi oma surmani 1974. aastal
hooldajaks.1815.aastalõpul Karl suri ning kuni 1820.aastanikestismasendavkohutasitema kergemeelselesega.Selle tulemusenajäigi poiss täielikult Beethoveni käendusele.Noormees põhjustastalle kuni surmanitõsiseidhingelisi ja majanduslikkeprobleeme. Kuid just selle kriisiajal tõusisBeethovenikuulsusharipunkti. Hiilgavamenugaläinud autorikontsertide rida algas 1813. aasta detsembris VII sümfoonia ja ,,Wellingtoni võidu" esiettekandega. 1814. aasta septembris algas katkematu pidustustegaajalukku läinud Viini kongress.Seeoli Beethovenikuulsuseja majanduslikuedukõrghetk. Aastad 1816-1827: hiline looming. Beethovenit kui vananevatgeeniust peeti Viini seltskonnas hulluks või vähemalt veidrikuks. Enamik ta vanadest aadlisoost toetajaist olid surnudvõi Viinist lahkunudningkunaBeethovenoli palju muretomavennapojaga,tõmbusta ikka enamendasse.Kahekümneaastajooksul oli ta kuulmine pidevalt närgenenudja alates 1818
annaabi.ee 
